/nginx/o/2009/03/04/143150t1h8caf.jpg)
Terviseamet prognoosib, et uus gripp ringleb Eesti elanikkonnas sesoonse gripi kõrval ilmselt ka järgmisel talvel.
Kutsar: uut grippi ei saa veel unustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu diagnoositakse uut grippi Eestis veel 5-9 juhtu nädalas, laboratoorselt tuvastatakse haigetel lastel seda viirust veel ka praegu. «Prognoosime, et viirus ringleb elanikkonna hulgas veel edasi ka järgmisel gripihooajal, arvestades gripiviiruste üldist võimet levida üsna ulatuslikult,» sõnas terviseameti epidemioloogiaõunik Kuulo Kutsar. Ta lisas, et sellele aitab kaasa ka Eesti elanike väga madal vaktsineerituse tase.
Kuulo Kutsari sõnul põhineb gripiviiruse jõu raugemine kahel teguril, millest olulisem - populatsiooni immuunsus pole meil täidetud. «Saksa uurijate värske uuring näitab, et elanikkonna immuunsus uue pandeemilise gripiviiruse vastu peab olema 29-39 protsenti, siis on viiruse levik elanikkonna hulgas tõkestatud,» rääkis Kutsar.
Eestis saavutati immuunsuse tase vaid umbes 12 protsenti - 2,6 protsenti vaktsineerimise ja 9-10 protsenti haiguse läbipõdemise kaudu.
Teiseks muutuvad pidevalt viiruse omadused inimeste seas ringlemise käigus. «Esimesed viited selle kohta said veebruaris-märtsis Norra epidemioloogid ühe komponendi muutumise kohta,» rääkis Kutsar.
«Kui tekivad sügavamad muutused, võib viirus pahaloomulisemaks muutuda. See tähendab, et ta hakkab ründama inimesi palju kiiremini ja gripi haiguspilt muutub palju raskemaks,» hoiatas epidemioloogianõunik.
Kutsar rõhutas, et iga hingamisteede kaudu leviv viirus on alati väga osav üles leidma ka kõige pisemaid mittevaktsineeritud rühmi.
Levitajad koolilapsed
Praeguseks on Eestis uut grippi põdenud umbes 124 000 inimest ehk 9-10 protsenti elanikkonnast. Kutsar rõhutas, et 50 protsendil juhtudest põetakse haigus läbi ka ilma haigusnähtudeta.
Peamisteks viiruse Eesti-siseseks levitajateks olid kooliõpilased, mida Kutsar sai väita seetõttu, et koolides ja lasteaedades kehtestati puudumise seire. «Selgus, et ülekaalukalt haigestusid esialgu kooliõpilased. Tipp saabus möödunud aasta 48.-49. nädalal, mil puudumise hulk koolides ulatus 65 protsendini, 50. nädalal saabus maksimaalne haigestumise tase lasteaialaste hulgas, kus oli puudujate hulk 60 protsenti,» rääkis Kutsar.
Kuigi terviseamet prognoosis, et kevadel saabub haigestumise teine sama kõrge laine, seda aga ei tulnud ei meil ega mujal Euroopas. «Ilmselt on see põhjustatud uue gripiviiruse madalast patogeensusest ehk haigustekitavast võimest,» selgitas epidemioloogianõunik.
Hooaja jooksul suri 21 inimest, mis teeb letaalsuse näitajaks (suremus haigestunute hulgast) 0,01 protsenti.