Eesti Televisioon tahab soomlaste abil teha TV 1st oma kommertskanali

TAIVO PAJU

Eesti Televisioon kavatseb koos Soome Mainos-TVga ära osta Eesti noorima telekanali TV 1, et teha sellest oma kommertstelejaam.

Kolmapäeval kinnitasid Mainos-TV juhid praegu TV 1 kontrolliva Eesti Ühispanga juhtidele, et ostavad telejaama esimesel võimalusel ära. «Soomlased on nõus pakkuma peaaegu piiramatut hinda, et saaks ülejäänud pretendendid kõrvale tõrjuda,» väitis üks meediaturgu tundev isik Postimehele.

Pärast seda, kui Eesti Sõltumatu Televisiooni AS jättis suvel võlakirjad Ühispangalt välja lunastamata ning telekanali aktsiad läksid võla katteks panga omandusse, on TV 1st saanud teleturul kuum kaup. Telekanali vastu on huvi tundnud ka Kanal 2 ja TV 3 suuromanikud, samuti Rein Lang - Hans H. Luik. Keda nemad esindavad, ei ole veel teada.

Lepp tahaks kanalit osta

Eesti Televisiooni peadirektor Toomas Lepp kinnitas, et ETV tahab käivitada oma kommertskanali ja TV 1 ostmine Soome Mainos-TV rahaga võimaldab selle soovi teoks teha. Ta lisas, et ETV ise ei kulutaks kommertskanali loomisele sentigi. «ETV-l on nüüd võimalus teha seda, mis omal ajal tegemata jäi,» lausus Lepp. «Teisiti pole võimalik suurt telemajamonstrumit mõistlikult majandada. ETV-l on 22 000 ruutmeetrit pinda, kolm võimsat stuudiot, tohutu arhiiv. Suudame eetrisse saata kahte, isegi kolme programmi.»

Peadirektori sõnul peaks reklaami edastamine avalik-õiguslikus riigitelevisioonis seadusega keelatud olema, kuid samas võiks ta omada kommertskanalit. «Oma ruumidega saab ETV olla 50 protsendiga kommertskanalis osanik ning teenida omaniku- ja renditulu,» selgitas Lepp. «Sel juhul küsiksime ka riigilt vähem raha, ülejäänud erakanalid ei peaks aga maksma ETV-le selle eest, et oleme reklaamist nende kasuks loobunud. Ära jääksid ka süüdistused, et ETV kurnab kedagi või vastupidi - küsib erakanalitelt reklaamist loobumise eest liiga vähe.»

Sõnajalad teavad ostuhuvist

Sõltumatu Televisiooni ASi nõukogu esimehe Oleg Sõnajala sõnul teab ta ostuhuvist TV 1 vastu. «Aga ilma Sõnajalgade nõusolekuta ei juhtu TV 1ga midagi,» kinnitas ta. «On selge, et praegu kuulub TV 1 meile. Meil ei ole täna rahaprobleeme, mis sunniks kiiresti investorit leidma. Pank on meie selja taga ja investeerib, eelarve on tasakaalus, arenguplaan kolmeks aastaks kinnitatud. Loomulikult oleme pangale andnud teatud kindlad garantiid. Aga see ei tähenda, et pank võib firmat müüa, kellele tahab. Kui toimub mingi osaluse müük, siis meiega kokkuleppel, võiks öelda isegi, et oleme kaalukeeleks.»

TV 1 nõukogu liikme, Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Guido Gritsenko väitel pole pangal mingit erihuvi olla telekanali omanik ning soodsa pakkumise korral müüvad nad telekanali aktsiad maha. Kui palju telekanalist kuulub Ühispangale ning kui suure osaga arvestavad Sõnajalad, ei soovinud Gritsenko vaikimiskokkuleppele viidates vastata.

Trumbid Ühispanga käes

TV 1 potentsiaalsed ostjad ei tea, millised lepped Sõnajalgu ja Ühispanka seovad. Äriregistris pole omanikeringis muudatusi tehtud ja litsents kuulub endiselt Sõltumatu Televisiooni ASile.

Ilmselt on Sõltumatu Televisiooni AS sõlminud mõne Ühispanga tütarfirmaga pandilepingu. Lõviosa telekanali aktsiatest on läinud võlgade katteks pangale, väiksemale osale on Sõnajalgadel tagasiostu õigus.

Ühe TV 1 tausta tundva inimese hinnangul hoiavad TV 1 ja Ühispank teineteist lõa otsas. Kui pank võtaks TV 1 haldava Sõltumatu Televisiooni ASi aktsiate müügi ette ilma Sõnajalgade nõusolekuta, tooks see panga jaoks kaasa hulga probleeme. Seni sõltub Ühispank suures osas Sõnajalgadest, kellel on oluline osa ka varsti käivituvas reklaamikoostöö projektis Vene telekanaliga ORT, mille nad Sky Meedialt üle lõid.

Panga trump on kursisolek firma tegevuse nüanssidega, mille avalikustamisest pole Sõnajalad huvitatud. Kompromiss võib seisneda telekanali müümises tugevale tuumikinvestorile tingimusel, et perekond Sõnajalad saavad teatud osa aktsiaid tulevikus tagasi osta.

Oleg Sõnajala väitel pole neil uue investori leidmisega kiiret. «Selle kaasamine peaks lisama telekanalile kindlasti muud kui ainult rahalisi investeeringuid. Teleturul pole välistatud teatavad muudatused, aga need tulevad sealt, kust praegu ei oska keegi oodatagi,» lausus ta.

Kanal 2 ja TV 3 suuromanike tehinguid ei soovinud Oleg Sõnajalg lähemalt kommenteerida. Ta mainis vaid, et televisiooni ja raadiot ei maksa segi ajada. «Ei taha kellelegi vihjata, aga televisioon pole pildiga raadio, et üks stepsel on seinas tühi, paneme pildi juurde. See idee ei toimi.»