Kas Jüri Mõis jääb Hansapanka?

TAIVO PAJU,

Postimees

Baltikumi suurim pank - Hansapank - on sellest nädalast sama hästi kui rootslaste kontrolli all ning ainult lihtsameelsed ja optimistid võivad väita vastupidist. Kauni hämamise saatel, nagu oleks tegemist lihtsalt soodsa rahapaigutusega, alustas Swedbank augusti lõpul börsilt Hansapanga aktsiate massilist kokkuostmist.

Tänaseks on Swedbanki osalus kasvanud Hansapangas juba 25 protsendini, ehkki veel nädal tagasi rääkis Swedbank umbes 20-protsendisest osalusest.

«Ma mõtlesin umbes 20-protsendilist osalust ning 25 on umbes 20,» demagoogitses üleeilses Äripäevas Swedbanki täidesaatev asepresident Lars-Olof Ödlund. Seekord ei varjanud ta vähemalt, et Swedbank võib Hansapangast veelgi suurema tüki üles osta.

Swedbanki tegevuse puhul on paraku finantsinvesteeringust kohatu rääkida. Kui Swedbank on matnud Hansapanka 1,25 miljardit Eesti krooni ning saanud 25 protsendi aktsiate omanikuks, siis - nimeta seda kuidas tahad - on tegemist strateegilise investeeringuga. Siit paistab selgelt läbi Swedbanki ambitsioon mängida Hansapangas esimest viiulit.

Alles mõni päev tagasi arvas Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus, et vaevalt Hansapank Swedbankiks muutub. «Ei usu hästi üldse, et üks Rootsi pank julgeks suhteliselt suurt Eesti panka üle võtma tulla, koopereerumata juhtkonnaga. See oleks üsna hulljulge tükk,» arutles Lõhmus Äripäevas.

Täna ei saa Hannes Tamjärv, Jüri Mõis ja kõik teised Hansapanga asutajad uut suuromanikku enam kuidagi ignoreerida. Et tavaliselt käib üldkoosolekutel hääletamas vaid umbes pool aktsionäridest, annab 25-protsendiline aktsiapakk Swedbankile väga tõsise mõjuvõimu. On äärmiselt tõenäoline, et oma osaga suudab Swedbank üldkoosolekutel blokeerida ka suunatud aktsiaemissiooni korraldamise, rääkimata teistest otsustest. Piisab sellest, kui Swedbank suurendab oma osalust veel pisut, umbes 30-33 protsendini. Siis juhib Swedbank mängu Hansapangas juba täielikult.

1996. aastal müüs Hansapank Swedbankile 12,5 protsenti Hoiupanga aktsiatest. Möödunud aastal ostis Swedbank Eesti Pangalt Hoiupanga aktsiaid juurde, suurendades osalust Hoiupangas 19,9 protsendini.

Et aga Hoiupank ja Hansapank tänavu kevadel liideti, sai Swedbank uues liitpangas vaid 7-protsendilise osaluse. Liiga vähe, et rahuldada Swedbanki ambitsioone. Eelmise kuu lõpus alustaski Swedbank Hansapanga aktsiate kokkuostmist. Swedbanki jaoks oli see fantastiline võimalus. Võimalik, et enam iialgi ei kuku börs nii madalale. Mullu suvel ligi 250 kroonini tõusnud Hansapanga aktsia käis tänavu juulis isegi 44 krooni juures ära.

Põhjuseid, miks kõik on nii läinud, polegi raske leida. Hansapanga juhid ei uskunud, et Swedbank neist lihtsalt mööda läheb. Ilmselt teadsid Swedbanki juhid üsna detailselt Hansapanga siseelu ning ka seda, et Hansapanga mänedþment polegi nii ühtne kui eemalt paistab. Jüri Mõis, keda alluvad peavad autoritaarseks juhiks, on aja jooksul vastuollu läinud nii mõnegi nõukogu liikmega.

Nagu Hoiupanga juhil Olari Taalil, on ka Jüri Mõisal kaks rolli: ühelt poolt on ta panga asutaja, ülesehitaja ning suuromanik; teiselt poolt tegevjuht. Tegevjuhilt ootab nõukogu otsuste vastuvaidlematut täitmist, aga Mõis ei ole seda sugugi mitte alati teinud.

Siinkohal on päris põnev küsida: kas jätab Swedbank Jüri Mõisa ametisse, arvestades, et Mõis ei ole nende tulekut pehmelt öeldes just tervitanud? Või peab ta teed poliitikataevasse senisest veelgi nobedamini sillutama?