Ooperisõbra ette tuli tõesti koomiline ooper

Lõpuaplausi ajal püsti seisnud publikut tänasid lavalt teiste hulgas Maria Kallaste (vasakult, Cherubino), Märt Jakobson (Bartolo), Taimo Toomast (krahv Almaviva), lavastuse muu­­sikajuht ja dirigent Lauri Sirp ning Alla Popova (krahvinna Rosina Almaviva). Foto: Margus Ansu

Vabamüürlasest helilooja Mozarti kirjutatud «Figaro pulm», mis esietendus laupäeval Vanemuise väikeses majas, on koomiline ooper, milles publik ei pea pettuma – nende ees on kaunist muusikat ja nalja.

Koomikaks pakub võimalusi ka muusika, ent eelkõige lugu ise.

Krahv Almaviva (Taimo Too­­mast) teener Figaro (Atlan Karp) valmistub abielluma krahvinna (Alla Popova) kammerneitsi Susannaga (Pirjo Püvi). Nende õnne püüavad takistada armukade seelikukütist krahv ning kättemaksuhimuline doktor Bartolo (Märt Jakobson) ja majapidajanna Marcel­­lina (Valentina Kremen).

Oma osa sekeldustesse lisab kiimaline nooruk Cheru­­bino (Maria Kallaste). Ja lõpuks selgub, et Figaro isa on Bartolo ja ema Marcellina.

Et tunnetest tulvil pikk ooper (koos kahe vaheajaga kolm tundi ja paarkümmend minutit) oleks vaatajale kindlasti paeluv, on lavastaja Indra Roga Läti Rahvusteatrist koostöös kunstnik Mrtiš Vilkr­­sisega rakendanud rohkesti fantaasiat.

Eesriide avanedes ilmub publiku ette USA Valge Maja kurikuulus ovaalkabinet, mis sai eriti tuntuks president Clintoni seksiseikluse tõttu. Kostüümid on tänapäevased, ka krahv Almaviva püksilukk käib kergesti lahti ja kinni.

Nalja ja vaatamisvirgutust lisab lavastusse mäng vabamüürlusega (sirkliga Figaro, kirkaga krahv jm). Üksiti ühendab see laval kujutatud ovaalkabinetti vabamüürlasest Mozartiga, sest selle vennaskonna hulka kuulusid Valge Maja teiste peremeeste hulgas ka George Washington ja Thomas Jef­­ferson.

Arvamus