Kujurid on vastu pronkskorstnapühkija püstitamisele vanalinna

kaart Foto: : Katri Karing

Kujurite ühenduse hinnangul soovib Tallinna võim vanalinna 15. maiks vägisi üles panna kahemeetrise pronksist korstnapühkija kuju, mille linnavalitsus sai kingituseks.

Ehkki seaduse järgi võib muinsuskaitsealusesse tsooni püstitada vaid konkursside tulemusena loodud skulptuure ning ka kehtivas koalitsioonileppes on kujurite kinnitusel punkt, mis nõuab kõigile Tallinna avalikku ruumi kavandatavaile skulptuuridele eelnevat konkurssi, võib kujurite liidu sõnutsi skulptuur olla kingituseks nimetatud seepärast, et seadustest mööda hiilida.

Eesti Kujurite Ühenduse juhatuse liige Terje Ojaver märgib pöördumises, et Karjavärava platsile Suur-Karja ja Müürivahe tänava ristmikule plaanitud ligi kahemeetrine pronkskuju ei sobi sisuliselt sellesse kohta, pigem võiks korstnapühkija kuvandiga seostada atraktiivset vaadet Toompealt all-linnale või Kultuurikatla korstnat.

«Liiatigi on tegu liiklusrohke ja inimtiheda pudelikaelaga, kuhu tuvikujulised dekoratiiv-funktsionaalsed teisaldatavad betoontõkised sobisid väga hästi. Ootame linnavalitsuselt uuesti arutlusele võtta kingituse asukoht ja arvestada selle juures erialainimeste arvamusega,» ütleb Ojaver.

Veel märgivad kujurid, et Tallinn on avaliku kunsti osas piinlikult vaene linn. Viimase kolme aasta jooksul pole eriti midagi uut tehtud. «Kolme aasta tagused on teatavasti Tauno Kangro kahed graniidist armatsejad Musumäel, enne seda telliti graniitgigant Männi parki ja kaunitar Parditiiki, varasemast pärineb magav mees Snelli tiigi kaldal. Ja nüüd tuleb jälle Kangro, seekord siis pronksist korstnapühkijaga. Miks just see skulptor täidab oma taiestega Tallinna linnaruumi?» küsib kujurite ühendus.

Kujurid on seisukohal, et avaliku ruumi skulptuuride ja objektide paigaldamiseks on igal konkreetsel juhtumil vajalik konkursi, seal hulgas ka ideekonkursside ja kingikonkursside korraldamine ja sellega peab arvestama Tallinna linnavalitsus.