Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MART EDUR,
kultuuriministeeriumi nõunik
Kultuuriministeerium valmistab ette materjale Tehvandi suusakeskuse maa-ala jätmiseks riigi omandisse.
«Sõda Tehvandi suusakeskuse ümber kogub uut hoogu». Nii oli pealkirjastatud 16. juuni Postimehes ilmunud kirjutis probleemidest, mis kajastavad maaomandi probleeme Otepääl.
Mina pealkirjastaksin oma seisukohavõtu järgmiselt: «Sõda Tehvandi olümpiakeskuse ümber on lõppemas.»
Nüüd sellest, miks näen lõppu sellel lõputuna näival võitlusel.
Olümpiakeskus - miks mitte?
On avaldatud arvamust, et kuna Tehvandi keskus on vaid suusakeskus, ei anna see kuidagi välja olümpiakeskuse mõõtu. Samal arvamusel on mõned Eesti Olümpiakomitee ning isegi Eesti Olümpiakomitee Täitevkomitee liikmed vaatamata sellele, et Tehvandil käivad harjutamas ka paljude teiste spordialade esindajad.
Selguse saamiseks, miks just eelmine Eesti Olümpiakomitee juhtkond oli baasi olümpiakeskuseks nimetamise poolt, leiame kõigi rahvuslike olümpiakomiteede juhendmaterjalist - olümpiahartast. Selle dokumendi esimese peatüki üheksanda osa 3. alapunktis on kirjas: «Olümpiamängud koosnevad olümpiaadimängudest ja taliolümpiamängudest.»
Siit järeldub, et taliolümpiamängud moodustavad juriidiliselt 50% olümpiamängudest. Sisuliselt ei ole see muidugi nii. Küll aga võime Tehvandi spordibaasi nimetada edasi julgelt olümpiakeskuseks, sest seal harjutab suurem osa meie taliolümpiamängudest osavõtjaid ja nende järelkasv (murdmaasuusatajad, suusakahevõistlejad, suusahüppajad ja laskesuusatajad).
Jääb vaid loota, et rahvusliku olümpiakomitee kõik liikmed suudavad EOK kümnendaks aastapäevaks läbi lugeda organisatsiooni kõige tähtsama dokumendi ning edaspidi jäävad sellised rünnakukatsed ära.
Kui vorm on selge, asuksin keskuse sisu juurde.
Parim ei rahulda enam
Aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes ei hakka enam kordama, millised spordirajatised kuuluvad praegu Tehvandi keskusele või on pikaajalise rendilepinguga (25 aastat) selle kasutuses. Arvan, et iga Tehvandi probleemiga vähegi kursis olev inimene teab seda ja teab ka, et Tehvandi on vabariigi parim.
Hetke parim aga ei vasta enam kasvanud nõuetele. Seepärast on vajalik teada, mis on kavas teha Tehvandi territooriumile olümpiabaasi nõukogu nägemusel ja kultuuriministeeriumi põhimõttelisel heakskiidul. Kogu teostus peab mahtuma maa-alale, mis on jäetud selleks otstarbeks riigile, kellel on maakasutuse õigus.
Mahukad investeeringud
Kultuuriministeeriumi tänavuses investeeringute plaanis on ette nähtud 558 000 krooni uue lasketiiru ehitamiseks laskesuusatamise võistlusteks, 500 000 krooni spordibaasi peamaja kapitaalremondiks ja 1,27 miljonit kunstlume süsteemi rajamise alustamiseks.
Viimase alustamine on takerdunud maaküsimuste lahendamise taha.
Lisaks käimasoleva aasta plaanilistele ehitustele on kavandatud stardimaja kompleks koos riietus- ja suusamäärimise ruumidega, mida saaks võistlusvälisel ajal kasutada rahvaspordi eesmärkidel. See on oluline inimestele, kes tulevad suusatama ainult üheks päevaks.
Kasutajate arv võib paisuda üsna suureks pärast võimalust suusatada kunstlumega kaetud suusarajal. Edasi on kavas korda teha olemasoleva suusahüppemäe valgustus, rajada 90 m suusahüppemägi, uus kohtunike torn (võistlusmäärustes ettenähtud kohale), välja ehitada mäesuusatamise keskus koos tõstuki ja valgustusega, samuti alarõhu tingimustega nn «alpimaja», püstitada kaasaja tingimustele vastavad nn bangalo-tüüpi majad, võimla, siseujula jm.
Nõusolekud olemas
Tehvandi olümpiakeskuse kõik teised ehitised (nii olemasolevad kui ka kavandatavad) mahuvad maa-alale, mida riigi spordibaas on kasutanud olemasoleva maakasutusõiguse alusel, välja arvatud spetsiaalselt võistlusteks ja treeninguteks rajatud ning riigivarade registrisse kantud 5, 10 ja 15 km püsisuusarada. Siit omandiprobleem hargnebki.
Suusarajad on ehitatud kõikide ehituseks vajaminevate valla ja maakonna nõusolekute ja lubade alusel. Maa riigi omandisse jätmise materjalide koostamise nn esimesel katsel lootsin ministeeriumi töötajana, et taotletava maa riigi omandisse jätmist toetab kokkuleppel talumeestega ka Pühajärve vald.
Kahjuks ei astunud Pühajärve vald Eesti talispordi arendamiseks ministeeriumiga ühte paati.
Vallandusid arusaamatused, mis viisid kuni kultuuriministeeriumi süüdistamiseni talunikelt maa äravõtmises. See väljendus ka Pühajärve vallas toimunud koosolekutel.
Edur maad ei taha
Esimesel koosolekul, mis oli kokku kutsutud Pühajärve valla juhtivtöötajate, Valga maakonna töötajate ja kultuuriministeeriumi töötajate jaoks, osales ilmselt talunike esindajana Alvar Linnamägi, kes teatas oma sõnavõtus, et peab Eesti Vabariigi seadust õigustühiseks. Järgmisel koosolekul, kus vald pidi talumeestega (õigustatud subjektidega) kohtudes selgitama eelnenud koosoleku põhiseisukohti, osalesid ka maakonna ja kultuuriministeeriumi esindajad, välisriikide eksperdid, projektandid ja muud spetsialistid. Sellel koosolekul selgus Alvar Linnamäe suu läbi, et «Mart Edur on võtnud oma elu ülesandeks talupoegadelt maa ära võtta!»
Vastan julgelt kolm korda: ei, ei, ei! Olen riigitöötajana oma kohuseks võtnud ette valmistada materjalid riikliku akti koostamiseks Tehvandi olümpiakeskuse maa-alade jätmiseks riigi omandisse olemasoleva maakasutusõiguse piires. Alus: Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. aasta määrus nr 226, maa riigi omandisse jätmise kord.