Ukraina eestlased tahavad &optilde;ppida oma emakeelt

EVE PAIKRE

Ukrainas asuvad eesti seltsid tellivad juba teist aastat Eestist õppevahendeid, et taastada eesti keele õpe.

Peaministri välisnõunik Paul Lettens, kes osales hiljuti esimestel Eesti suvepäevadel Krimmis, ütles Postimehele, et Ukraina eestlased andsid talle kaasa nimekirja õppevahenditest, mida nad vajavad keeleõppe taastamiseks. «See sisaldab nii aabitsaid, õpikuid, vestmikke, sõnastikke kui ka keeleõppelinte,» täpsustas Lettens.

«Ukrainas on üks väga elujõuline eesti selts, millel on allseltsid näiteks Odessas, Harkovis, Lvovis,» ütles Paul Lettens, kelle sõnul elab Ukrainas erinevatel andmetel ligi kolm tuhat eestlast.«Eesti delegatsiooni külaskäik oli Krasnodarka eestlastele suur sündmus,» kommenteeris Lettens. Talle endale jättis sügava mulje kohalikul eesti kalmistul toimunud jumalateenistus.

Kõige kauem on eestlased Lettensi sõnul elanud Krasnodarka külas: esimesed väljarändajad saabusid sinna 1861. aastal. Krasnodarka küla asub täiesti omaette, pole ei korralikku bussiliiklust ega telefoniühendust, ütles Lettens. «75-80-aastased memmed ja taadid räägivad puhast eesti keelt, kuigi pole kordagi Eestis käinud, ja õpetavad seda oma lastelastelegi,» rääkis välisnõunik. Eestikeelsed koolid pandi Krimmis kinni 1938. aastal, Paul Lettensi sõnul on seal aga praegu põhimõtteliselt võimalik koole asutada ning tema arvates saaks neid korraldada kas või pühapäevakoolina.

Haridusministeeriumi kantsler Georg Aher ütles Postimehele, et Ukraina eestlased tellivad Eestist õpikuid juba teist aastat. «Möödunud aastal käisid nad ise siin ning haridusministeerium pakkis neile kaasa näiteks kooliatlasi,» selgitas Aher. Teist korda tulid Ukraina eestlased tema sõnul juba konkreetse nimekirjaga ning ministeerium tellis kirjastustelt vajaminevad õppevahendid. Ukraina eestlaste õppevahendite eest maksab haridusministeerium, kinnitas Georg Aher.