Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JANA VELDRRE,
välisajakirjandusest
Saksamaa tarbijaajakiri Stiftung Warentest testis väikelaste käimistoole (Babywalkereid). Spetsialistide hinnangul osutusid kõik käimistoolid lastele ohtlikuks ja nende funktsioon kõndimaõppimisel tunnistati kasutuks.
Saksa lastearstidel on kurb kogemus: aastas juhtub väikelastega umbes 6000 õnnetust, mille on põhjustanud kukkumine käimistoolist. Lapsed on kukkudes saanud koljumurde, näo- ja silmavigastusi, käe- ja jalaluumurde ning põrutusi. Ameerikas satub aastas esmaabisse umbes 250 000 väikelast. USA Pediaatrite Akadeemia nõudis juba aastaid tagasi käimistoolide keelustamist: eelkõige nendega seotud õnnetuste pärast, aga ka põhjusel, et käimistooli kasutegur on lapse arengul nullilähedane (lapsed ei hakka käimistooli abiga varem kõndima).
Põhiliselt juhtuvad õnnetused lastega vanuses 5-15 kuud ja enamasti siis, kui laps on vanema(te) vahetus läheduses. Vanem arvab lapse käimistoolis täiesti kindlustatud olevat ega oska arvestada, kui kiiresti laps selles edasi liigub.
Lüngad normides
12 Euroopa tarbijaorganisatsiooni esindajate (Taanist, Saksamaalt, Soomest, Prantsusmaalt, Kreekast, Suurbritanniast, Hollandist, Iirimaalt, Portugalist, Rootsist, Shveitsist ja Hispaaniast) ühine ekspertiis (mitte üksnes kvalitatiivne) pidi välja selgitama, kas seni kehtiv Babywalkerite Euroopa Liidu norm vastab üldse kõikvõimalikele riskiolukordadele ja mida oleks võimalik (vajalik) ettekirjutistes muuta.
Laste käimistool on konstruktsioon, milles laps istub või seisab - jalad peavad igal juhul toetuma põrandale. Käimistool toetab last tema edasiliikumisel. Käimistool koosneb värvilisest ratastel karkassist ja istmest, enamikul toolidest on ka väike mängulauake. Välimuselt erinevad käimistoolid üksteisest vaid karkassi ja istme värvi ning mängulaua kujunduselt. Tavaliselt on mängulaual telefonitoru, valimisketas, rida nuppe, millele vajutades kostavad erinevad meloodiad või häälitsused. Pole ime, et need lastele meeldivad.
Käimistooli tegelik võlu peitub aga selles, et laps saab tooliga liikuda. Nii muutub ta oma vanuse ja võimete kohta liiga liikuvaks.
Liikumine vaimustab
Lisaks harjumuspärastele käimistoolidele on veel teisigi väikelastele mõeldud mänguasju, mis toetavad lapse esimesi samme. Näiteks autod pakuvad lapsele rohkem mänguvõimalusi ja on hoopis teistmoodi konstrueeritud. Põhiline ja oluline erinevus on see, et autos istub või seisab laps vabalt, ta pole istmesse aheldatud nagu käimistoolis. Ja sellised mänguasjad pakuvad lapsele kauem lusti. Käimistoolid huvitavad lapsi ehk vaid mõne nädala. Niipea kui ta ise kõndida suudab, on tool kasutu. Autode ja kiikedega mängivad meelsasti veel ka kaheaastased põnnid.
On ebatõenäoline, et väikelaps ei jää hetkeksi üksi. Selleks ajaks pole soovitatav jätta teda käimistooli (eriti kui kodus on trepid, astmed või kõrged lävepakud). Käimistoolidega liikudes saavutavad lapsed lühikese ajaga ülisuure kiiruse(kuni 10 km/h), mis on nende eas ohtlik.
Õnnetuse tagajärjed võivad olla kohutavad:
* kui laps satub trepi või astmete juurde, võib ta alla kukkuda. Et laps ei saa ise end toolist vabastada, veereb ta koos tooliga kukerpallitades alla ja vigastab end (toolita kukkudes rakenduvad refleksid ja kukkumine pole nii ohtlik).
* Ka õues (eriti kaldteedel või terrassil) võib laps käimistooliga liikudes kukkuda.
* Et laps on tänu käimistoolile ebatavaliselt mobiilne, satub ta ohtlike esemete juurde kiiremini ja märkamatult kui tavaliselt. Näiteks tõmbab laudlina koos tassi kuuma kohviga endale kaela või sikutab lauale jahtuma jäetud triikraua juhet.
* Hooga vastu riiulit või lauaserva sõites võib laps end vigastada.
* Ukse lävepakud, liistud, vaibakonarused või lihtsalt maas vedelevad mänguasjad võivad põhjustada käimistooli ümberkukkumist.
Käimistool ei pane kõndima
Lisaks eelkirjutatule on käimistool lapse kõndimaõppimisel kasutu, sest lapsel pole kahel jalal edasiliikumiseks vaja tehnilisi abivahendeid. Geneetiliselt on täpselt määratud, kuidas ja millal hakkab laps oma jalgadel seisma. Mõnele lapsele ei pruugi käimistoolid ortopeediliselt sobida.
Käimistool ei õpeta lapsele tasakaaluhoidmist, seda kõndimise elementaarset eeldust peavad lapsed siis tagantjärele õppima. Katsed näitasid, et palju aega käimistoolis istunud lapsed õppisid hiljem kõndima kui need lapsed, keda seal vähem hoiti.
Võib oletada, et käimistoole kasutatakse pigem «kindla kohana», kuhu laps mõneks ajaks jätta. Ohutum oleks selleks aga kasutada mängumaneezhe, mis võivad olla küll ajast ja arust (ka psühholoogiliselt vaieldavad, kui laps peab seal pikemat aega olema), kuid lühikest aega tunnevad lapsed end seal kindlasti palju vabamalt ja ohutumalt.