/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/01/23116t1h13f2.jpg)
Soome ja Eesti ametiühingute liitumine kogub poolehoidu ning seda toetab ka Turu piirkonna ametiühingujuht Outi Rannikko.
Soome ja Eesti ametiühingute liitumine kogub poolehoidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannikko ütles ajalehele Turun Sanomat, et Euroopa ametiühinguliikumises on pikemat aega räägitud ühtsest kollektiivlepingust, kuid see on ilmselt veel väga kauge asi.
«Soome ja Eesti ametiühingute liitumine võiks olla esimene samm Euroopa ametiühinguliikumise ühinemise suunas,» lisas ta.
Rannikko meenutas, et Soome tööandjad kasutavad palju Eestist pärit tööjõudu. Tema sõnul magavad mõned Eestist pärit inimesed öösel Tallinnas ja käivad päeval Helsingis tööl.
Ametiühingujuht lisas, et ka Turus on ehituses ja laevaehituses palju Eestist pärit töötajaid, kelle kodu on teispool lahte, kuid kes on Turus seitsme või kümne päeva kaupa tööl.
Rannikko hinnangul tasub Soome ametiühingute keskliidu SAK aseesimehe Matti Huutola mõtet kahe riigi ametiühingute koostöö tihendamisest põhjalikult uurida, sest see aitaks paremini kaitsta töötajate huve.
Samal ajal on probleemiks tõsiasi, et Soomes on organiseerunud üle 70, Eestis aga 20 protsenti töötajaist.
Huutola ütles kolmapäevases Turun Sanomates ilmunud intervjuus, et Soome ja Eesti ametiühingutel tuleks koostööd tihendada, kuni tulemuseks oleks ühinemine.
Tema sõnul ei takista ühinemist ka seadused. Euroopa Liidu reeglid tagavad tööjõu, kauba ja kapitali vaba liikumise, tõdes ta.
Mõttesse on positiivselt suhtunud ka Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga.
Ta ütles kolmapäeval, et Huutola idee on perspektiivis mõeldav. «Kuna Eesti ja Soome majandus ka üha rohkem läbi põimuvad, siis kahtlemata omab selles mõttes see idee jumet,» lisas ta.
Siiski on tema sõnul vaja seda kõigepealt põhjalikult arutada.