Tomatisordid: erinev välimus ja haiguskindlus, Indeterminantsed hübriidtomatisordid, Indeterminantsed tomatisordid (mittehübriidsed), Pooldeterminantsed tomatisordid, Determinantsed tomatisordid

EVA LUTS

Viimastel aastatel on juurde tulnud palju uusi tomatisorte, kollaseid ja punaseid, viinamarja- ja pihvisuurusi. Kuidas leida nende seemnete hulgast endale meelepärane sort?

Kasvuhoonetomati seemneid ostes tuleks teada, mida tähendavad pakil olevad tähed.

F1 tähendab, et seemned on saadud ristamise teel. Taime seemnetest ei saa enam sorditomatit ja uueks tomatikülvamiseks on soovitatav osta uued seemned. Niisugused tomatisordid on saagikamad ja haiguskindlamad kui teised.

Tomatisort võib olla kas indeterminantne (latv kasvab piiramatult), pooldeterminantne või determinantne (latv lõpeb õiekobaraga). Indeterminantne tomat võib kasvada kasvõi kümne meetri kõrguseks. EPMÜ dotsendi Ao Pae sõnul sobib väikesesse kasvuhoonesse paremini determinantne või pooldeterminantne tomatisort.

Seemnefirmad on sageli tähistatud lühenditega (kui firma puudub, siis on tegemist Vene või Eesti sordiga). Seemnefirmade tähistusi:

• LD - AS L. Daehnfeldt, Taani;

• RS - Royal Sluis/Peto Seeds, Holland;

• RZ - Rijk Zwaan, Holland;

•SG - Sluis & Groot/Sandoz Seeds, Novartis, Holland.

Tomati haiguskindlus on tähistatud lühenditega:

• Tm - tubaka mosaiikviirus,

• C1 kuni C6 - Cladosporiumi rassid,

• V - närbumistõbi,

• F1 - Fusariumi rass 1,

• F2 - Fusariumi rass 1+2,

• N - nematood,

• Lv - jahukaste,

• Wi - hõbelaiksus,

• Cm - tomati bakterioos,

• St - hõbelehisus.

Välismaa tomatisortide head omadused sageli ei realiseeru meie jahedas kliimas, seemned on ka kallimad kui Eesti sortide omad. Nende plussiks kohalike sortidega võrreldes on aga haiguskindlus, need on enamasti hübriidsordid.

Keskmine tomat kaalub umbes 80-100 g, kobartomat 40-80 g, kirsstomat 25-40 g, pihvtomat 120-150 g. 1 gramm seemneid sisaldab 250-400 seemet.

Istikute ettekasvatamine

Tomatiistikute ettekasvatamine kütteta kasvuhoonete jaoks algab umbes 20. märtsist. Seemned külvatakse turbasegu või liivase mullaseguga täidetud kastidesse või pottidesse, vajutatakse kergelt kinni ja kaetakse umbes sentimeetripaksuse mullakihiga. Kastid või potid on soovitatav katta kilega.

Umbes 20-25-kraadise temperatuuri korral tärkab tomat 5.-6. päeval pärast külvi. Siis kile eemaldatakse. Kui idulehed on võtnud rõhtsa asendi, pikeeritakse võrsed suurematesse pottidesse.

Eestis on Ao Pae sõnul tomatite avamaakasvatus seotud suure riskiga: külm võib tomatid ära võtta. Kütmata kasvuhoonesse võib tomatid istutada soojade ilmade korral ja soovitatavalt lisakütte olemasolul alates mai keskpaigast.

Tomatiistiku võib kasvuhoonesse ümber istutada, kui see on umbes 30 cm kõrgune ja väljakujunenud õisikuga, mille esimesed õied on juba avanenud.

Külmkasvuhoonesse istutatakse 4-5 taime ruutmeetrile või veelgi tihedamalt. Enne istutamist mullapind väetada. Kui kompostimulda pole, siis kasutada mineraalväetisi.

Kasvuhoone niiskus

Mullas peaks olema vähemalt 60% niiskust. Mulla niiskust saab proovida seda pihku võttes: kui muld jääb pigistades tükki ja maha kukkudes pudeneb peeneks, siis on mullal paras niiskus.

Liigne veeaur kondenseerub öösiti tomativiljadele, ajab need lõhki ja loob soodsad tingimused haiguste levikuks. Aidata võib kasvuhoone õhustamine. Kui välistemperatuur vähegi võimaldab, võiks jätta ööseks kasvuhoone õhuakna lahti. Temperatuuri langus öösel mõne kraadi võrra ei tekita nii palju kahju kui liigne niiskus.

Tomat kasvab ja annab saaki madalamal temperatuuril kui kurk. Optimaalne temperatuur on sõltuvalt ilmast päeval 20-25 kraadi ja öösel 15-18 kraadi.

Tomatile on raske saavutada häid tolmlemistingimusi. Kui õhk on liiga niiske, siis õietolm ei vabane, kui aga liiga kuiv, siis ei idane tolmuterad. (Mõningal määral aitab tolmlemist parandada õitsvate taimede kerge koputamine.) Tolmlemise ajal tuleks ka võimalikult palju kasvuhoonet õhustada.

Kasutatud on ka ASi Eesti Sordiseeme materjale.

• Arletta F1, RS - varajane, vilja kaal 100 g, sobib suvel klaas- ja kilekasvuhoones kasvatamiseks. Vili on lapikümar, paljukambriline. Hästi transporditav. Haiguskindlus - Tm, V, F2.

• Aromata F1, RZ - keskvarajane, ümara viljaga, mille kaal on 110 g. Eelnevast nõudlikum, sobib kasvatamiseks avaras kasvuhoones. Sobib suurtootjatele. Haiguskindlus - Tm, C5, V, F2, Wi.

• Dombello F1, keskvarajane, suurte (kuni 250 g) lapikümarate viljadega. Saagi algus 105-115 päeva pärast tärkamist. Haiguskindlus - Tm, C5, F2, V, N, Wi.

• Jamaica F1, RZ, keskvarajane kobartomat. Vili ümar, kaal 80-120 g. Haiguskindlus - Tm, C5, F2, Fr, Wi.

• Karlson F1, keskvarajane Vene sort, vili ümar, kaal 110 g. Saagi algus 105-115 päeva pärast tärkamist. Haiguskindlus - Tm, C3, F1.

• Monika F1, SG, varajane klaaskasvuhoone tomatisort. Vili ümar, kaal 130 g, hästi transporditav. Haiguskindlus - Tm, V, F, N.

• Pegase F1, LD, varajane, suureviljaline (kuni 200 g), taim on keskmise tugevusega, hea viljumisega. Haiguskindlus - Tm, V, F1, F2, N.

• Regulus F1, LD, keskvarajane, lapikümara viljaga, kaal keskmiselt 160 g, klaaskasvuhoones kasvatamiseks. Haiguskindlus - Tm, V, F1.

• Resyset F1, RS, varajane, kasvatamiseks klaas- ja kilekasvuhoones. Vili ümmargune, kaal keskmiselt 110 g. Haiguskindlus - Tm, C5, V, F2, N, Wi.

• Solveig F1, keskvarajane Vene sort väikese ümara viljaga (90-110 g). Haiguskindlus - Tm, C5, F2, V, N.

• Spectra F1, RZ, keskvarajane väikeseviljaline (80-120 g) sort. Haiguskindlus - Tm, C5, F2, V, N, Wi.

• Striz F1, varajane kuni keskvarajane Vene sort. Vili ümar, nõrgalt ribiline (100 g). Annab saaki 100-110 päeva pärast tärkamist. Haiguskindlus - Tm, C.

• Suso F1, RZ, keskvarajane tomatisort, viljad on ümarad ja kaaluvad umbes 125 g. Haiguskindlus - Tm, C5, V, F2.

• Tellus F1, LD, keskvarajane sort. Taim on keskmise tugevusega, vili suur, raske (180 g) ja lapikümar, värvub väga ühtlaselt punaseks. Haiguskindlus - Tm, V, F1.

• Visa F1, varavalmiv Jõgeva sort. Vili suur (100-120 g), lapikümar. Saagi algus 95-110 päeva pärast tärkamist.

• Erk, keskvarajane lapikümar Jõgeva tomatisort, vili 120-150 g, keskmine kasvutugevus, saagi algus 112-120 päeva pärast tärkamist.

• Marglobe, keskvarajane lapikümar tomatisort, vili 100-130 g, paljukambriline.

• Moneymaker, varajane väikeseviljaline (70 g) tomatisort.

• Goldene Königin, LD, varajane ümarate kollaste viljadega mahedamaitseline sort. Vili 60-70 g. Kasvuperiood 95-110 päeva.

• Dansk Export, varajane mahedamaitseline ümarate väikeste viljadega sort (70g).

• Kollane Karusmari, kollaste väikeste (10 g) kobarviljadega keskvarajane sort. Sobib konserveerimiseks ja garneerimiseks.

• Garten Freude, keskvarajane väikeste (6 g) kobarviljadega sort. Kobaras 10-12 punast vilja.

• Marmande Extra, LD, keskvarajane lapikümar tomatisort, paljude kambritega. Vili 140-180 g. Saagi algus 105-115 päeva pärast tärkamist. Haiguskindlus - V, F1.

• Peremoga 165, varajane kuni keskvarajane sort. Vili suur (120 g), lapikümar. Saagi algus 92-115 päeva pärast tärkamist.

• Verlioka F1, varajane, nõrgalt ribiliste ümarate viljadega (100 g) sort. Saagi algus 95-110 päeva pärast tärkamist. Haiguskindlus - Tm, C3, F1.

• Ace 55, varajane tomatisort, vili paljukambriline, kaal 140-180 g. Haiguskindlus - V, F.

• Koit, varajane kuni keskvarajane sort, vili sile või nõrgalt ribiline, paljukambriline, lameümarik (130 g). Saagi algus 90-115 päeva pärast tärkamist.

• Mato, varajane kuni keskvarajane sort, vili lapikümar (125-150 g). Sobib hästi mahla valmistamiseks.

• Roma, LD, varajane ovaalsete pirnikujuliste viljadega sort (60-70 g). Haiguskindlus - V, F1.

• Rossol, LD, varajane ovaalsete viljadega sort, vili 65-75 g. Haiguskindlus - V, F, N.

• Totem F1, aasta ringi aknalaual potis kasvatamiseks. Saak valmib 95-100 päeva pärast tärkamist. Väike ümar vili (6 g). Haiguskindlus - L, D.

• Tumbler F1, aasta ringi ampelpotis kasvatamiseks. Väikeseviljaline (6 g), väänleva kasvuga. Saak valmib 95-110 päeva pärast tärkamist.