:format(webp)/nginx/o/2022/12/29/15050806t1h651b.jpg)
Esmaspäeval Euroopa üksikute üritajate hulgas alustanud Tallinna börsil tõmmati hinge, olulisima sündmusena pakkusid kõneainet pisut viibinud Ühispanga majandustulemused. Rohked kommentaarid majandustulemuste kohta ning madal kauplemisaktiivsus nädala algul viitavad taas kahele tähtsale asjaolule: esiteks kohalike investorite ostujõule ning teiseks, kuivõrd arusaadavad on investorite jaoks publitseeritavad majandustulemused.
Kui kauaks jätkub kohalike investorite ostujõudu ning tegelikku soovi Eesti aktsiaturul osaleda? Eesti Panga juhtkond on selgesõnaliselt mõista andnud, et kaudselt kodumaise nõudluse ohjamiseks kehtestatud meetmed ei ole oma sõnumit kohale toimetanud. Stsenaarium - laenupoliitika karmistamine läbi pankade kapitali adekvaatsusnõuete tõstmise. Tulemus - panga aktsiate tootluse langus - võib kujuneda reaalsuseks. Maaklerite poolt välja pakutud tööstussektor on mõnede spetsialistide sõnul eranditega piisaval hinnatasemel, mis viitab edaspidisele stabiliseerumisele.
Veel mõni aeg tagasi tauniti Hansapanga soovi oma finantsaruandeid avaldada kord kvartalis konsolideeritud kujul, mis peaks kõige objektiivsemalt väljendama tulu aktsia kohta. Veenev argument insiderluse võimalikkusest (kolleegi Charlie Viikbergi sõnul «paranoiline suhtumine väidetavalt siseinfo põhjal sooritatavatesse aktsiatehingutesse») nihutas kaalukausi tavaks saanud igakuiste tulemuste avaldamise poole.
Kuid kuidas tõlgendada seadusega kooskõlas loovat lähenemist raamatupidamisele, eriti, kui seda tehakse igakuiselt? Mõisted nagu «provisioneerimine» ning «potentsiaalne tulumaksukohustus» võivad lihtsalt investorid õigetelt jälgedelt juhtida, mille tulemusena aktsia turuhinna kujunemisel oluline rõhk asetseb investorite psühholoogial. Seega, adekvaatsete kommentaarideta finantsinformatsioon võib olla täpne, kuid desinformeeriv.
Aktsiaturu vaikelu katkestavad ilmselt pankade grupitulemused ning tööstusettevõtete kvartaalsed finantsnäitajad.