Peaminister, kas euro tuleb 2011. aasta 1. jaanuaril?

«Tuleb,» vastas peaminister Andrus Ansip, kellel tuli koos ministrite Jürgen Ligi, Marko Pomerantsi ja Hanno Pevkuriga täna riigikogu avatud uste päeva puhul riigikogu suures saalis ligi tund aega rahva ees seista ja vastata küsimustele, mis oma teravuselt ei jäänud alla saalis igapäevaselt kõlavale turmtulele.

Ansip rääkis euro tulekut puudutavale küsimusele vastates, et tegelikult ei ole tema see, kes saab sajaprotsendilise kindluse. Otsus tehakse tema sõnul mujal. «Mina saan kinnitada, et Eesti on kõik kriteeriumid täitnud jätkusuutlikul moel. Kõik minu kolleegid, ka Euroopa Keskpanga president on kinnitanud , et eurotsooni laienemine seisab tingimuste täitmise taga.»

Küsimusele, mis puudutas noorte väljalangemist koolidest, vastas Ansip, et see on teema, millega valitsusel tuleb tegelda ning võitluses väljalangemisega on kindlasti abiks ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. «Juba kinnitatud kava peaks suurendama laste õpihimu ja vähendama koolist väljalangemist.»

Peaministrilt päriti ka selle kohta, et kui Eestis on nii suur tööpuudus, siis miks ei alustata Saaremaa silla ehitamist? Ansip märkis, et kuigi teatud töökohad silla ehitamine annaks, siis tööpuudust sellega küll likvideerida ei saa. «1930. aastate arusaamad olid sellised, et ehitustöödele on võimalik rakendada palju inimesi ja saaks tööpuudust vähendada,» ütles Ansip. Ta lisas, et silla ehitamine on väga kallis ja kui näiteks autoremonditöökojas on ühe töökoha maksumus umbes miljon krooni, siis silla ehitamisel oleks see veel suurem.

Konkurentsivõimeline haridus

Töökohti puudutavaid küsimusi oli teisigi, näiteks paluti hinnangut meie koolilõpetajate tasemele ja konkurentsivõimele Euroopa tööjõuturul. Peaminister möönis, et Eesti gümnaasiumiharidus on kõrgel tasemel, seda tunnistavad mitmed uuringud. Tema kinnitusel pole meie teadusele ja haridusel midagi ette heita ning konkurentsivõime ajas muudkui paraneb. Samas nentis Ansip, et kõik ei ole siiski sujunud hästi, sest kuna sündimus on kehv olnud, siis sellega seotud probleemid alles hakkavad gümnaasiumisse jõudma.

Kui üks vanem pensionärist proua hakkas kiitma valitsust ja riigikogu eeskujulikku tööd ning head pensionisüsteemi, leidis peaminister Ansip võimaluse öelda, et tema küll nii rahul ei ole. «Pensionäridest 39 protsenti elavad vaesusriskis, mis on euroliidus kolmas tulemus ja riigile au ei tee.»

Tööpuuduse kohta sai Ansip rääkida ka siis, kui temalt küsiti Tallinna linnapilti ilmunud reklaamide kohta. Ansip ütles, et ta ei ole selle vastu, kui keegi temale reklaami tahab teha. Ta sõnas, et tööpuudus on Eestis suur probleem ja isegi kui asjad on praegu juba paremuse suunas pöördumas, kulub töökohtade loomisele aega.

Tööpuudusel peatus ka sotsiaalminister Hanno Pevkur, kellelt nõuti aru selle kohta, millised probleemid seisavad Eestil ees lähemal paaril aastal. Pevkuri hinnangul on kolmeks põhiprobleemiks tööpuudus, rahvastiku üldine vähenemine ja rahva tervis ning õnnetussurmade osa selles. Ta lisas, et tööpuudusega on siiski asjad paranemas, kuna registreeritud töötute hulk on viimase nelja nädala jooksul vähenenud.

Kus on Laaneotsa sinel?

Rahandusminister Jürgen Ligi pidi endise kaitseministrina vastama küsimusele, et miks nägi meie kaitsevägede juhataja viimasel paraadil välja nagu Pihkva dessantnik? «Kas kindralleitnant Ants Laaneotsal ei ole korralikku sinelit,» kõlas küsimus. Ligi vastas, et tema kaitseväelasi ei riieta, kuid on kindel, et Laaneots oli riides määrustiku järgi.

Uuriti Eesti Energia börsile viimise kohta ning sooviti teada, kas energiafirma läheb välismaalastele või jääb Eestile? Küsimusele vastanud peaminister Andrus Ansip nentis, et on täiesti selge, et Eesti Energial läheb vaja lisainvesteeringuid. «On vaja uued katlad ehitada, sest vanad amortiseeruvad,» tõi ta ühe näitena. Ta lisas aga, et kas investeeringuteks otsustab riik laenu võtta või viia energiafirma börsile - see otsus on veel langetamata.

Kõlasid ka isiklikud mured

Inimesed kasutasid võimalust ministritega silm silma vastu seistes ka selleks, et leida lahendusi isiklikele probleemide. Huvituti näiteks eramaadel asuvate madalpingeliinide tagasiostmise kohta, maa tagastamise probleemide kohta Loksa kandis ja ühel proual oli suur mure napsutavate lasteaednikega, kelle karistamine olevat põrganud kõrgel tasemel ringkaitse vastu.

Ministrid püüdsid neilegi jõudumööda abi anda ja kinnitada, et seadused Eestis siiski toimivad, tuleb lihtsalt osata õigesse kohta pöörduda. Siseminister Marko Pomerants meenutas aega, kui ta töötas veel Rakveres Lääne-Viru maavanemana ja sinna pidi visiidile tulema Edgar Savisaar. Savisaarele tahtis küsimuse esitada ka üks proua, kes tuli selleks kohale kaugelt Saaremaalt. «Ja ta sai sellise teadmise, et vastus tema küsimusele peitub ikkagi Kuressaares,» sõnas Pomerants.

Uuriti veel Rail Baltica seisu kohta, miks ei ole Eestisse esitatud maailmatasemel konverentsikeskust ning sedagi, kas politseinikud ja julgeolekuasutuste töötajad võivad erariideid kandes kurategijaid paljastada?