Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAIMO PEIKER
On selge, et Eesti vajab 90 meetri suusahüppemäge, kuid ala spetsialisti Mart Eduri arvates läheks selle ehitamine Tehvandi mäele maksma 30 miljonit krooni.
Kui Tehvandil valmis 70 mägi, oldi suusaringkondades rõõmsad. Oli see ju Balti mere ja Vaikse ookeani vahel ainuke Rahvusvahelise Suusaliidu poolt kinnitatud hüppemägi. Enne Naganot väitsid aga meie kahevõistlejad, et selline mäekökats on paras 13-14 aastastele poistele harjutamiseks.
Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Mart Edur uskus, et ka kodus harjutades saanuks sportlased tõusta märksa paremasse vormi.
«Ma olen seda meelt, et meie meestel jäid kasutamata Tehvandi mäe võimalused. Kuigi ma ei vaidle vastu, et kõrval peaks olema ka 90 m mägi. V-stiilis hüpped nõuavad hilist tõuget, mis paiskaks suusad üles näkku. Aga meie mehed kardavad seda ja õhupatja suuskadele alla ei saa,» rääkis Edur.
Eestis juba kümmekond suusahüppemäge projekteerinud Edur kinnitas, et rahaliselt ja töömahult oleks 90 m mäe valmisehitamine küll ränkraske ettevõtmine, kuid kui 30 miljonit laua peale pannakse, oleks ta valmis alustama, sest mäe projekt on tal praktiliselt olemas. Üks võimalus oleks 90 m mäe rajamine Tehvandile (70 m mäest 30 kraadi ida poole).
Kaasaegse 90 m hüppemäe kõrguste vahe peab Eduri sõnul olema 110 meetrit. Mägi annab sellest 50 m, seejärel tuleb hüppetorniga kõrgusse minna. Torni kõrgus tuleks seega 60 meetrit Tehvandi loodusliku mäe kõrgemast punktist ehk enamvähem sama kõrge kui Tartu Peetri kiriku kõrgus (56 m). 70 m mäe hüppetorni kõrgus on 34 meetrit, mis rajatavast oleks poole madalam. Edur kinnitas, et Haanjasse Vällamäele (kõrgus merepinnast 303 m) saaks madalama torniga kui 60 m teha ka 120 m suusahüppemäe, rääkimata 90 meetrist.
«Kui Vällamäele rajada hüppekeskus kahe kõrvuti oleva hüppemäega (90 ja 120 m), siis arvestades praeguseid hindu saaks 60 miljoni krooniga valmis mõlemad mäed, mis vastaksid rahvusvahelisele tasemele.»
Mart Edur jätkas: «Ma ei tagane põhimõttest, et kui Eesti tahab olla suusariik, tuleb kunagi minna Haanjasse. Siis oleks meile jõukohane ka MM-võistluste korraldamine.»