Abituriendid valmistuvad homseks küpsuskirjandiks

Tartu Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja Jana Kübara sõnul huvituvad sel aastal tema käe all õppivad poisid keskkonnateemadest ja tüdrukud inimsuhetest. Foto: Margus Ansu

Homme kirjutab veidi üle kümne tuhande abituriendi küpsuskirjandit. Õpetajatele üllatuseks on koolilõpetajad hakanud viimase aja sündmustest ajendatuna seostama poliitikat ja kunsti. Veel soovitakse kirjutada keskkonnast ja inimsuhetest.

Inimsuhted on abiturientide seas alati populaarne kirjanditeema olnud. Tänavu kipuvad koolilõpetajad Viljandi Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi eesti keele õpetaja Erika Rummeli sõnul eriti arutlema mehe ja naise rolli üle ühiskonnas.

Seda just selles valguses, et karjäärinaiste kuvand muutub üha mehelikumaks ja mehe oma ajapikku naiselikumaks. «Ka on õpilased tänavu leidnud varasemast rohkem seoseid kunsti ja poliitika vahel, näiteks see NO99 teatri lugu,» rääkis Rummel.

Veel paelub abituriente reisiteema. «Samas näevad nadmaailma ehk mõnevõrra lihtsustatult,» nentis Rummel, märkides, et kirjutatakse küll reisimise võlust ja erinevate kultuuridega tutvumisest, kuid näiteks kultuuride segunemisega seotud küsimused sageli pähe ei tule.

Inimsuhted ja majanduskriis

Üle 30 aasta õpetajaametit pidanud Rummel nentis, et viimase viie aasta jooksul on õpilaste kirjandid muutunud pragmaatilisemaks: õpin selleks, et saada hea töö. Hea töö selleks, et oleks võimalus reisida.

Ka Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi eesti keele õpetaja Elma Künnapas märkis, et abituriendid armastavad arutleda kunsti- ja muusikateemadel.

«Kunstiteemadel on kirjutatud kõige paremaid kirjandeid, aga samas pole seda igal aastal olnud,» tõdes Künnapas.

Ta lisas, et on suunanud õpilaste tähelepanu ka ajalooga seonduvale ja globaliseerumisele. «Kindlasti keskkonnakaitse ja sealjuures roheline mõtlemine, aga ka inimsuhted – tolerantsus, eetika, rahvussuhted,» loetles Künnapas meelisteemasid.

Suhetest soovivad Tartu Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja Jana Kübara sõnul kirjutada just tüdrukud, poisid kipuvad tänavu keskenduma keskkonnateemadele. «Kuna mul on seekord õpetada loodusklass, siis on just keskkonna vastu huvi. Loodame, et see teema ka tuleb,» ütles Kübar.

Suhted on abituriendile sobiv teema ka kirjanik Mihkel Muti arvates, kes soovitab majanduskriisi taustal lahti kirjutada näiteks selle, kuidas mõjutab kriis inimsuhteid. «Ka võiks kirjutada sellest, millisena enda tulevikku nähakse – maailmakodaniku ja eestlase vahekord. Eestlane või maailmakodanik,» arutles Mutt.

Õige teema tuleb südamest

Kui Mutt ise peaks praegu kirjandit kirjutama, arutlekski ta just Eesti väiksuse üle – mis on väikerahvaks olemise õnn ja õnnetus? «Igast asjast on teada, et on häid ja halbu külgi, paratamatult tekib küsimus, et miks sa oled sündinud väikese ja mitte eriti jõuka rahva esindajaks. Samas, kui hakkad järele mõtlema, pakub see sulle võimalusi, mida jälle mujal ei ole,» tõdes Mutt.

Õpetaja Künnapas märgib, et on alati õpilastele toonitanud, et hoidugu nad teemast, mis ei ole neil endil südames. «Igas kirjandis peab olema ka jupike kirjutaja südant ja kui teema läheb hingest läbi, on tulemuseks ka hea kirjand,» ütles ta.

Neeme Põder, kes on Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi abiturientide klassijuhataja ja eesti keele õpetaja, sooviks ise kirjutada midagi meediast lähtuvalt. «Meedia on valdkond, millest peaks rohkem huvituma, sellel teemal arutletakse Eestis väga vähe,» selgitas ta ja lisas, et eriti aktuaalseks on teema kujunenud sel aastal – sõnavabadus ja allikakaitseseadus.

Kirjanike Maimu Bergi ja Jürgen Rooste sõnul aga tuleks tähelepanu pöörata rohkem ajatutele ja kirjandusteemadele. «Teemad võiksid olla rohkem igavikulised ja inimsust puudutavad, mitte niivõrd mööduvaid ja kaduvaid probleeme käsitlevad ja poliitilised,» leidis Rooste.

Viimastest sündmustest – nagu Poola presidendi hukk, NATO välisministrite kohtumine ja Islandi vulkaan – ajendatuna võiks Bergi sõnul olla üheks sobivaks teemaks see, kui sõltuv on inimene loodusest. «Samuti võiks tähelepanu pöörata tänavusele inimarengu aruandele,» ütles Berg.

Eksaminandi meelespea

•    Kirjandi kirjutamine algab 24. aprillil kell 10 ja kestab 360 minutit. Eksaminandid saavad kirjandi teemad kirjalikult. Teemad loetakse ette ka kell 10 Vikerraadios ja R4s.

•    Eksamile minnes tuleb kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument: pass, autojuhiluba või ID-kaart.

•    Soovitatav on kaasa võtta rohkem kui üks kirjutusvahend. Kirjand tuleb kirjutada musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga.

•    Eksamiruumi võib kaasa võtta vajalikud ravimid ning lubatud on väike karastusjook. Kuna kirjand kestab kuus tundi, on lubatud ka väike šokolaad, müslibatoon vms. Muid isiklikke esemeid eksamil kaasas olla ei tohi.

•    Eksamitöö kirjutamisel võib kasutada õigekeelsussõnaraamatut, mille olemasolu tagab kool.

Allikas: riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus