Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALDO MAKSIMOV
Pärast Eesti koondise viimast EMi valikmängu ähvardasid pühendunud publikuesindajad poolakast kohtuniku ära tappa. Ka Eesti koondise mängijad polnud Krzysztof Koralewski vilepartiiga rahul.
Kohtunike teema hakkabki kahjuks nurgataguste korvpallivestete üheks tõmbenumbriks saama. Bosnia mängu ajal ja järel sülgasid mängijad vihaleeke (ka Riho Soonikus lõi välja ladina-ameerika temperament), sest Koralewski saatis mõlemas EM-mängus enneaegselt puhkama kolm eestlast. Rahvusvahelise kategooria vilemees Atso Matsalu ütles Postimehele, et kohtunikepaari otsused ei mõjutanud tulemust.
Poola maffia Eesti vastu?
Koralewskit seostatakse mitme Eestile sandisti lõppenud kõrgetasemelise kohtumise «vandenõuga» (mäng Bursa Tofase, Saksamaa jmt vastu). Tõsi, poolaka maitse-eelistused ongi enamasti kuulunud vastastele. Matsalu ei osanud öelda, miks Eestit on alatasa Koralewskiga õnnistanud. «See on FIBA poliitika. Muidu vilistab Koralewski euroliiga mänge, on seega üle keskmise kohtunik.»
Meenutame, et suvel, kui Eesti jalgpallikoondis jäi Kadriorus alla Rootsile 2:3, oli palju etteheiteid Poola kohtunikule, kes jättis fikseerimata penalti eestlaste kasuks, mida isegi Rootsi kaitsjad olid nõus tunnistama. Kuid see on kokkusattumus.
Korvpallikoondise kahe kaotuse puhul kohtunikke tule alla seada on siiski ennastalandav. Gert Kullamäe ja Indrek Rumma langesid varakult välja, kuid pooltel puhkudel oli tegu oma rumaluse või liigagarusega. Video näitas ilmselgelt, et Kullamäe astus ette ja tegi vea, kinnitas Matsalu.
«Mõlema kohtumise rezhii oli ju sama,» sõnas Matsalu. «Eesti oli paarikümnega taga ja tuli järele. Emotsioonid paisusid nii suureks, et mängijad, pink ja publik ei osanud enam õige ja vale vahet teha,» oli Matsalu karm.
Selge, et Eesti ei kaotanud kummalgi juhul tänu kohtunikele. Milleks võimendada üht seika, kui koondise mäng iseenesest on fantaasiavaene, Eesti korvpallitraditsioonidele sobimatult odav Euroopa keskmine. Tahaks peale ärakulunud esimese minuti kombinatsiooni («äär keskele» pole enam ei tea mis ajast õnnestunud) näha ka muud huvitavat.
Kohtunik mängija vastu
Loomulikult, kohtunikul ja kohtunikul on vahe. Välisarbiitrid on määrusterikkumiste suhtes tundlikumad, olekult enesekindlamad. See aga ongi pinnas, millest osa arusaamatusi tekib. Sellised «lavalised segadused», mis EMKLis kergelt tekivad, Euroopa väljakuil läbi ei lähe.
Mitu klubitreenerit (Heino Rebane, Üllar Kerde, Riho Soonik) on tõsiselt väljendanud seisukohta EMKLis tooreks muutunud tegutsemise vastu. «Sealt need vigastused tulevadki,» pahandas Kerde.
Kohtunikud pole nõus. «Ükskord kirjutab press, et kohtunikud lasid mängu liiga tooreks, teinekord võtsid jälle liiga palju vigu. Kaalutletud kriitikat ei ole, kõik muudkui panevad,» nentis Valdu Suurkask. Ta lisas, et ei julge järgmisele BC Tallinna mängule kohtunikke saatagi, «kes teab, mida nood pärast jälle korraldavad».
Näotu korvpall paljudes EMKLi kohtumistes on ikkagi eeskätt meeskondade tingitud. Kohtunikud on justkui alam rass, keda võib suva järgi tümitada. Ilmselt ei mõtle mängijad selle peale, kas varsti leidubki enam neid, kes ka seda koeraametit pidada tahavad.
Eestis pole palju häid kohtunikke. Praegusel juhul aga näib tihti, nagu kasutaksid mängijad hämarseisu ära, et kitsalt oma õigust taga ajada. Edaspidi tahaks siiski rohkem mängust endast rääkida.