Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIA NIIDUVIIR,
TÜ botaanikaaia aednik
PAUL KULDKEPP,
EPMÜ professor
Kevadel algab enamiku toataimede kasvuaeg. Toalille välimus ei sõltu üksnes kastmisest.
Taime lopsaka kasvu ning rohke õitsemise tagab õige ja korrapärane väetamine. Kasvu algul antakse rohkem lämmastikväetisi. Enne õitsemist ja kasvuaja teisel poolel suureneb fosfor- ja kaaliväetiste osa.
Väetiste liigid
Tuntakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Mineraalväetised jaotatakse liht- ja kompleksväetisteks.
Lihtväetis sisaldab ainult üht kolmest põhitoiteelemendist (NPK). Lihtväetis on näiteks kaltsiumnitraat.
Kompleksväetised jagunevad omakorda liit- ja kombineeritud väetisteks ning väetisesegudeks. Kompleksväetise tähistused lähtuvad põhitoiteelementide sisaldusest. Alati tuuakse esimesel kohal ära lämmastiku-, teisel kohal fosfori- ja kolmandal kohal kaaliumisisaldus. Makroelementide või teisejärguliste mikroelementidega rikastatud kompleksväetistel tuuakse põhitoiteelementide kõrval ära ka rikastamisel kasutatud toiteelementide sisaldus. Kompleksväetiste kasutamise eeliseks on asjaolu, et need sisaldavad hulga erinevaid toiteelemente, vähem ballastainet, on kontsentreeritumad ja tõhusamad.
Toataimede väetamiseks kasutatakse järgmisi kompleksväetisi:
kristalliin (NPK 10-2,2-16,6 või 18-2,6-19,9) - kloorivaba, granuleeritud, vees hästi lahustuv;
aia täisväetis e Kemira Kombi (NPK 14-5-21 + mikroelemendid) - lahustub hästi vees, aktiivsel kasvuajal lisatakse sellele väetisele kaltsium- või kaaliumnitraati;
aia hüdroväetis e Kemira Hüdro (NPK 6,5-5-26 + mikroelemendid) - väetis sobib turbasubstraadis kasvatatavatele taimedele, lahustub vees täielikult. Et taimed kaltsiumi paremini kätte saaksid, lisatakse väetisele ka kaltsiumnitraati (0,05-0,3% liitri vee kohta).
Sõltuvalt taimeliigist ja selle väetisenõudlikkusest võib vaheldumisi kombineerida mineraalset ja orgaanilist väetamist. Orgaanilistest väetistest on toatingimustes sagedaimini kasutatavad soolatu liha- või kalaverevesi (heleroosa, läbi marli kurnatud), samuti munakooreleotis.
Mida ja millal väetada?
Taime toitainete omastamist ja tarvitamist mõjutavad õhutemperatuur, niiskus ja valgus. Väetamisvajaduse järgi jaotatakse toataimed nõrka, keskmist ja tugevat väetamist vajavateks taimedeks (vt kõrvalolev skeem).
Tavaliselt väetatakse taimi kasvuajal üle kahe nädala 0,05-0,2-protsendilise väetiselahusega. Taime seisukohalt on kasulik ka teine võimalus: sagedane lahja lahusega väetamine.
Toataimede väetamise eeltingimused on:
taim peab olema enne korralikult läbi kastetud;
väetatakse pilves ilmaga ja soovitatavalt õhtuti;
ümberistutatud taime väetamist alustatakse pärast ühe kuu möödumist, sest väetis võib kõrvetada korralikult juurdumata juuri;
väetatakse elujõulisi taimi, haigeid taimi ei väetata;
väetatav taim peaks olema kasvu alustanud (s.t noorte või tärkavate lehtedega);
väetiselahust tuleks valada nii palju, et mullapall imbuks läbi (NB! Potialusele valgunud lahus valatakse ära!);
tugevakasvulisi taimi (nt kliivia, paradiisilinnulill) väetatakse sagedamini, nõrgakasvulisi (nt begoonia) harvem;
väetamist vajavad ka harvem ümberistutatavad suured toataimed (nt palmid).
Sobiv väetiseannus
Väetamisel on väga oluline arvestada taimele sobivat väetiseannuset. Järgnevalt mõned üle- ja alaväetamise tunnused:
kirjulehelised taimed võivad liigväetamise tõttu kaotada iseloomuliku värvuse, muutuda roheliseks (nt sulgjas nõelköis, diifenbahhia);
üleväetatud taim elab pika ja pimeda talve halvemini üle, tekib lehtede ja varte väljavenimise ja lamandumise oht;
alaväetatud taime kasv pidurdub. Nälgiva taime lehed on kahvatud, taim õitseb vähe või üldse mitte.
Mida taim vajab?
Kasvuajal muutub taimede toiteelementide vajadus sõltuvalt taimede east (vanusest), arenguastmest ja aastaajast. Taime välimuse järgi on võimalik otsustada tema toiteainevajaduste üle. Kasvuhäirete vältimiseks on oluline, et taim saaks toitaineid piisavalt ja õiges vahekorras.
Järgnevalt toome ära makro- ja mikroelementide osa taime elutegevuses.
Lämmastik (N) - tagab taime lopsaka kasvu. Lämmastikunappusest on taime lehed helerohelised (võib esineda kloroos e klofofüllivaegus), taim on kidur.
Fosfor (P) - soodustab õitsemist ja suurendab haiguskindlust, aitab kaasa pungade moodustumisele ja väljaarenemisele. Fosforipuudusest annavad märku pruunid leheservad, leht on sissepoole kokku kuivanud, lehe roodudele ilmuvad tumedad laigud.
Kaalium (K) - tugevdab taime kudesid, pikendab õitsemist. Suurim kaaliumisisaldus on taimedes õitsemise ajal. Kaalium suurendab taime vastupanuvõimet ja haiguskindlust.
Kaaliumipuudusest muutuvad lehed heledaks ja varisevad. Taim kuivab.
Kaltsium (Ca) - neutraliseerib mullas olevaid happeid, tavaliselt sisaldub seda mullas piisavalt. Kaltsium tugevdab taime kudesid.
Kaltsiumipuudus esineb tavaliselt sügistalvel. Nõrgeneb juurestiku areng, taimede ülemised lehed kolletuvad.
Väävel (S) - puuduse nähud on samasugused kui lämmastikuvaeguse puhul.
Raud (Fe) - rauapuudus avaldub klorioosina, mis algab nooremates lehtedes. Väga tugeva rauapuuduse korral muutuvad noored lehed peaaegu valgeks. Soovitatav on väetada rauaühenditega FeSO4 (0,15-0,2%) või raudammooniummaarjasega (nt asalead, tsitrused).
Magneesium (Mg) - magneesiumipuuduses lehed kahvatuvad, roheline värv säilib vaid leheroodude ümbruses. Kloroos algab vanematel lehtedel, noored koltuvad hiljem.
Boor (B) - boorivaegusest on halvatud õite moodustumine. Boori sisaldavad väetised suurendavad õite hulka, soodustavad juurte kasvu.
Tsink (Zn) - tsinginappusest on taimede lehed väikesed, varisevad kergesti.
Molübdeen (Mo) - molübdeenipuudusest pidurdub taimede kasv, lehed närtsivad, õite moodustumine on pärsitud.
Igale taimele oma
Kasvuajal tarbib taim mullas olevad toitainevarud ära, osa uhutakse välja kastmisveega. Korrapärasel väetamisel ja hooldusel on oluline osa taime kasvatamisel, väetamine tagab toalille õiterohkuse.
Kasus seni ilmunud toalillede tutvustustes on soovitatud ka lillepoodides müüdavaid toataimede väetisi. Kordame need üle.
Aafrika kannikese vedelväetis (NPK 8-14-9).
Lahustuv täisväetis (NPK 20-30-20 + mikroelemendid). Kasutatakse kõikide toataimede (ka lubja- ja soolatundlike) tasakaalustatud väetamiseks.
Õitsvate toataimede väetis Bloom Plus (NPK 10-60-10 + mikroelemendid).
Suure lämmastikusisaldusega väetis happelembestele taimedele (asalead, orhideed, sõnajalad, okaspuud jt) Acid Plus (NPK 33-11-11).
Tasakaalustatud täisväetis Vito (NPK 34,5-10-42 + mikroelemendid).
Õitsemist stimuleeriv, kasvu edendav toitelahus Viher (NPK 8-3-2).
Lilleväetis, nn kahe korgi väetis (NPK 6-4-6 + mikroelemendid).
Bioloogiliselt puhas taimeväetis Treflor.
Linnusõnnikuga vedelväetis Guano.
Väetisepulgad mitteõitsvatele taimedele (NPK 18-4-9).
Väetisepulgad õitsvatele taimedele (NPK 14-9-8).
Järgmisena tutvustame bonsaid.