Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul sõltub Venemaast endast see, kas ja mil määral osaleb meie idanaaber plaanitavas Euroopa ühises raketikaitsesüsteemis.
Eesti: Venemaa osalemine ühises raketikilbis sõltub temast endast
«NATO seisukohalt peab Ameerika Ühendriikide ja NATO raketikaitse süsteem arenema koos,» rääkis Paet tänase NATO välisministrite mitteametliku Tallinna kohtumise vahepeal.
«Mis puudutab Venemaa osalemist või rolli selles, sõltub sellest, mida Venemaa näeb,» sõnas Paet.
«Kas ta näeb seda, et ühistöö on võimalik kolmandatest riikidest suunatud ohu vastu - on see Põhja-Korea või Iraan või midagi muud - või ta üritab näha, et NATO käitub tema suhtes vaenulikult, mis ju tegelikult nii ei ole,» ütles välisminister.
«NATO on omalt poolt head tahet küll näidanud.»
Paeti sõnul ei vaadata Venemaaga seonduvast mööda ka NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel, kuigi tõenäoliselt Venemaad seal otsesõnu ohuks nimetama ei hakata.
«Eesti vaatepunktist, kui Venemaad seal käsitleda, siis peaks seda tegema realistlikus võtmes. Seal on ühelt poolt võimalusi koostöö tihendamiseks NATOga, kuna meil on ühised probleeme maailmas. Teisest küljest, arvestades tänaseid arenguid, tuleks ka viidata, mis on probleemid.»
Tema sõnul tekitavad NATOs Venemaa puhul küsimusi lähiajalugu, Vene-Gruusia sõda, praegu Gruusias toimuv, selle riigi territoriaalse terviklikkusega seonduv, kuid ka üldine Venemaa väga emotsionaalne käitumine.
«NATO üritab ühelt poolt käsitleda Venemaad kui strateegilist partnerit, aga teiselt poolt öeldakse, et kuulge, see teie laienemine, me käsitleme seda vaenulikuna, ja teatatakse, kuidas NATO riikide piiride lähedal peaks relvastust juurde tooma. Need asjad ei lähe hästi kokku.»
Paeti sõnul tuleb Venemaaga edasi töötada ja leida ka eelmainitud küsimustele lahendused.