/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/03/15/26437t1hc213.jpg)
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles täna Tallinnas peetud kõnes, et vaesemad riigid võiks saada NATO missioonides osalemiseks raha ka ühiskassast.
Rasmussen Tallinnas: NATO vajab suuremat ühiskassat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Osalemine rahvusvahelistes operatsioonides, nagu meie seotus Afganistanis, võib olla väga kallis. Sama saab öelda moodsate võimekuste hankimise kohta, mis on tähtsad tänapäeva julgeolekuväljakutsetes,» ütles Rasmussen oma kõnes Tallinnas Lennart Meri konverentsi asendusena korraldatud üritusel.
Kõik NATO riigid panustavad mõnesse alliansi igapäevakulusse, makstes kinni osa NATO infrastruktuurist, spetsiaalsed kommunikatsioonisüsteemid ja peakorteri kulu, kuid ühisrahastus moodustab liitlaste kaitse-eelarvest vähem kui pool protsenti. Julgeolekuoperatsioonide puhul kehtib nimelt põhimõte, et kulud on nende kanda, kes neid teevad.
«See tähendab, et Eesti maksab oma vägede Afganistani saatmise eest, nagu ka USA, Poola ja teised liitlased maksavad oma panuse eest,» ütles Rasmussen.
«Minu meelest ei ole see liitlastele parim osalemismotivaator. Ma isiklikult tahaksin näha palju suuremat ühisrahastust meie alliansi ja operatsioonide rahastamisel,» lisas ta.
Rasmussen nägi oma idee toetuseks kolme suuremat argumenti.
«Esiteks, osal liitlastest on inimesi ja varustust, millega panustada NATO operatsioonidesse, kuid pole raha, et tuua need varad võitlusväljale,» rääkis peasekretär. «Kui nad saaksid kasutada selleks ühiseelarvet, tugevdaks see meie võimekust alliansina.»
Teiseks on tema sõnul liitlasi, kes ühel või teisel põjusel ei taha osaleda mõnes operatsioonis. «Kui meil on parem ühisrahastus, siis saavad need liitlased ikka osaleda alliansi solidaarsuses, mis on iga meie praeguse ja tulevase operatsiooni eluliselt oluline alus.»
Kolmandaks leidis Rasmussen, et sõjandus on üsna kulukas, mistõttu napib ühel väikesel riigil sageli raha mõne suurema ja kulukama, kuid vajaliku projekti jaoks ning ainus viis taolisi võimekusi saada on koostöös teiste riikidega.