/nginx/o/2009/10/08/246974t1h3383.jpg)
Välisminister Urmas Paet ja NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmussen tõdesid tänasel kohtumisel, et tuumaheidutus peab jääma alliansi üheks alustalaks.
Paet ja Rasmussen: tuumaheidutus jääb NATO alustalaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna hommikul kohtus välisminister Urmas Paet Tallinnas NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga. Paeti ja Rasmusseni sõnul on NATO strateegilist kontseptsiooni ettevalmistava ekspertide rühma töö oluline alus strateegilisele kontseptsioonile ning NATO välisministrite kohtumine Tallinnas paneb aluse sisulise ja laia arutelu käivitamisele liikmesriikide vahel. «Kontseptsiooni tuumaks peab jääma kollektiivkaitse ja usutav heidutus. Uus strateegiline kontseptsioon peab lähtuma NATO esmaste ülesannete - kollektiivne heidutus ja kaitse ning Euro-Atlandi ala julgeoleku edendamine - täitmisest,» rõhutas Paet.
Välisminister Paeti sõnul pole NATO ees seisvate uute ohtude, näiteks küberjulgeoleku kõrval kahjuks ka konventsionaalsed ohud kuhugi kadunud, mille näiteks on Vene-Gruusia sõda. «Ohtude käsitlemine strateegilises kontseptsioonis peab olema realistlik. Konstruktiivne hoiak partnerluse arendamiseks on võimalik ka eksitava soovmõtlemiseta,» ütles Paet.
Paet ja Rasmussen kinnitasid, et tuumaheidutus on jätkuvalt üheks NATO alustalaks. «Mis tahes otsus Euroopas paiknevate tuumarelvade kohta peab arvesse võtma pikaajalist julgeolekuperspektiivi ning heidutuse usutavust, mitte tulenema lühiajalistest poliitilistest eesmärkidest või eelarvekaalutlustest,» toonitas välisminister Paet. «Kuigi tuumarelva kasutamine on ebatõenäoline, peab Euroopa-põhine tuumaheidutus püsima, kuna see säilitab tiheda Atlandi-ülese sideme ning võimaldab suuremat paindlikkust heidutuses,» lisas ta.
Välisminister Paet tunnustas peasekretär Rasmusseni tehtud pingutusi vastastikkuse usalduse suurendamiseks ja koostööks Venemaaga. «Venemaa on NATO jaoks oluline partner ja Eesti toetab vastastikusest huvist kantud praktilise koostöö arendamist. NATO-Vene nõukogu on foorum, kus koostöö kõrval on ka eriarvamused loomulik osa dialoogist. Samas on jätkuvalt äärmiselt oluline NATO ühtne poliitika Venemaa suhtes,» lisas ta.
Paet ja Rasmussen leidsid ühiselt, et ISAFi uus lähenemine Afganistanis on olnud edukas ning peatselt on võimalik alustada julgeoleku tagamise üleandmist Afganistani võimudele. «Siinkohal on võrdse tähendusega afgaanide omanikutunde ja vastutuse suurenemine ning sõjalise ja tsiviilkoostöö parandamine. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata just kohaliku omavalitsuse tasandi suutlikkuse tõstmisele,» rõhutas Paet.
Ta lisas, et jätkuvalt on vaja parandada rahvusvahelist koostööd ja tegevuste koordineerimist. «Eesti jätkab tervishoiuvaldkonna ülesehitamise koordineerimist Helmandi provintsis ning kavatseb lähetada Afganistani politseiinstruktoreid,» rõhutas Paet. «Eesti jätkab panustamist Afganistani nii kaua, kuni see on vajalik,» kinnitas ta.