/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2009/11/05/261642t1h6ad3.jpg)
Kaitseliit pole Alam-Pedja kaitseala kõrval asuva neljahektarilise laskeala olemasolu kunagi varjanud, küll aga juhtis Riigimetsa Majandamise Keskus juba 2004. aastal tähelepanu sellele, et see tuleks ka seadustada.
Aaviksoo laskealakonfliktist: tegu on riigi tegemata tööga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seni on kaitseministeeriumil või Kaitseliidul vormistamata õppepolügooni-aluse maa kasutamine õigusaktides sätestatud korras,» märkis RMK toonane peadirektor Ülo Viilup.
Ja seadustatud pole see 1990. aastate lõpus RMK lageraielangile tekkinud laskeala tänaseni. Viimastel aastatel pole Kaitseliit küsinud RMK-lt selle metsaülema Avo Jürissaare kinnitusel langil laskmisteks lube, küll aga on nende toimumisest teavitatud Puurmani vallavalitsust.
Alles mullu moodustatud keskkonnaamet polnud laskeala olemasolust varem teadlik, sest see jäi nende valitsetavast Alam-Pedja kaitsealast välja, ehkki asub kohe piiril.
Laskealast polnud teadlik ka 2008. aastast RMK Jõgevamaa metskonda juhtiv Avo Jürissaar. Metsaülem ja keskkonnaametnikud said teadlikuks alles eelmise aasta lõpus või selle aasta algul, kui Kaitseliit hakkas taotlema selle väljaehitamist ja legaliseerimist.
Suhtlemisprobleemid
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et eile Postimehes Utsali ja praeguse nimega Kirna õppekeskuse ümber lahvatanud konflikti üheks põhjuseks on ametkondadevahelised suhtlemisprobleemid.
Minister lisas, et 2007. aastal, kui tema ametisse asus, ei tohtinud Eestis üldse pauku teha. «Õiguslik alus selleks praktiliselt puudus ja polnud ühtki seaduslikku harjutusplatsi,» lausus Aaviksoo. «Elu nõudis oma ja seni tehti tavaõiguse ja vastastikuse usalduse põhiseid lepinguid. Keegi tundis kedagi ja inimesed püüdsid üksteist mõista ja aidata.»
Aaviksoo kinnitusel polnud ei omavalitsusel ega RMK-l voli anda metsaalal laskmiseks kooskõlastusi, millest praegu kõneleb Kaitseliit. «Neil kokkulepetel pole olnud kunagi päris vettpidavat õiguslikku alust,» tunnistas minister.
«Siis käivad asjad ikka nii, et «me eelmisel aastal lasime, kas me sel aastal võime ka lasta». Ja kui tekib konflikt, tuleb välja, et seaduslikku alust pole, ja hakatakse vaatama, kes on rohkem ja kes vähem süüdi,» lausus Aaviksoo.
2008. aastal saavutas Aaviksoo koostöös keskkonnaministeeriumiga, et praegu on Eestis kuus ametlikku ja seaduslikul alusel olevat harjutusvälja. Kirna ehk Utsali harjutusala aga ei ole veel seadustatud.
Nüüd siis selgus ka, et keskkonnaamet ei ole kaugeltki vaimustatud tankitõrjerelvade kasutamisest vahetult Alam-Pedja kaitseala serval.
«Kaitseliiduga on asi veel lõpuni viimata,» lausus minister. «Seni on tegu lihtsalt riigi tegemata tööga.»
Minister pani keelu peale
Aaviksoo tunnistas, et sõjavägi peab tegutsema väga selgetel õiguslikel alustel, ja tuleval nädalal plaanib minister ka Kirnale kohapeale oludega tutvuma minna. «Ütlesin ka eelmisel aastal Kaitseliidule, et kõik, mis pole seaduslikul alusel, tuleb lõpetada,» lausus Aaviksoo.
Mullu tehti Kirnal kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Martin Jaško sõnul kolm laskeharjutust püstolist, automaatidest Galil ja M4 ning üheksa õppelasku tankitõrjerelvast Karl Gustav.
«Kaitseliit on pöördunud kaitseministeeriumi poole taotlusega vormistada lasketiirule alaline kasutusluba, sest väljaõppega võivad kaasneda metsakahjustused,» lausus Jaško. «Kaitseliidu taotlus on ministeeriumisse laekunud ning järgmine samm on selle viimine vabariigi valitsusele otsustamiseks.»