/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/04/10/32187t1he1f3.jpg)
Eesti Välispoliitika Instituudi juhi Andres Kasekambi sõnul võib pidev kinnituseküsimine NATO kollektiivkaitsest rääkiva artikkel 5 kehtivuse järele seda ehk hoopis nõrgendama hakata.
Kasekamp: pidev soov artikkel 5 kinnitamise järele võib seda nõrgendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas toimuvast NATO välisministrite kohtumisest rääkides ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ETV saates «Foorum», et olulisim kohtumise tähendus Eesti jaoks ongi selle toimumine.
«Alates ajast enam kui kümme aastat tagasi, kui valmis alliansi viimane strateegiline kontseptsion, on maailm väga muutunud. Aga viienda artikli olulisusest saavad kõik NATO liikmed aru - kui selles artiklis väljendatud kollektiivse kaitse printsiip marginaliseerub, siis marginaliseerub kiiresti ka NATO,» selgitas Mihkelson.
Eelseisva välisministrite kohtumise ülesandeid kaardistades selgitas välisminister Urmas Paet, et tema lootus on, et võimalikult paljudes hoiakutes õnnestuks suhtumisi ühtlustada, et saaks novembris Lissabonis NATO tippkohtumisel võimalikult ühtselt otsuseid teha.
«Keegi liikmetest ju artiklis 5 ei kahtle, küsimus on, et kuidas uued ohud sellesse suhestuvad - mida peaksid teised riigid tegema küberrünnaku puhul, kuidas see kollektiivkaitse raami sobitub?» tutvustas ta ministrite ees seisvaid küsimusi.
«Küberjulgeolek on NATO uute ohtude loetelus selgelt sees, juba ammu pole kellelgi ses suhtes mingeid illusioone. Eesmärk on olla valmis arendama ühiselt kaitsesüsteeme ning olla üksteisele abiks rünnakute tõrjumiseks,» kirjeldas Paet.
«Kollektiivkaitse hõlmab kahte mõistet: heidutus (et me ei peaks kunagi reaalselt sõdima) ja reaalne tegevus,» selgitas Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete õppejõud Maria Mälksoo. «Küberkaitsega on kollektiivkaitse raames teatavad probleemid - raske on identifitseerida, kes ründas. Kellele vastulöök anda?»
Esimesele saateküsimusele, kas toetate Eesti kuulumist NATOsse vastas jaatavalt 91,4 protsenti ja eitavalt 8,6 protsenti 1199 saatesse helistanud televaatajast ning teisele küsimusele, kas kollektiivkaitse peaks kehtima ka küberrünnakute suhtes, vastas jaatavalt 95,1 ja eitavalt 4,9 protsenti helistanutest.