Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIA NIIDUVIIR
Tiia Niiduviir on TÜ botaanikaaia aednik.
Toa-alpikanni esivanem on vahemere alpikann (Cyclamen persicum), mis looduslikult kasvab lähistroopilises Palestiinas, Süürias, Väike-Aasia lõunaosas ja Küprosel.
Potitaimena tunti alpikanni juba 17. sajandil. Möödunud sajandi viimasel kolmandikul hakkasid inglased, prantslased, hollandlased ja sakslased hoogsalt tegelema alpikanni aretustööga. Nüüd on alpikann üks levinuim potilill.
Alpikann on priimulaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Neid on 19 liiki. Vahemere maades kasvavad alpikannid mäestikupiirkondades, noortes metsades, põõsastikes, kuid ka lagedatel kaljunõlvadel, kus on küllalt niiskust ja valgust.
Potitaimena kasvab alpikann paremini ahiküttega toas. Keskküttega ruumis õitsevad alpikannid poole lühemat aega ning sageli ei arene nupud õiteks, vaid känguvad.
Õitsev alpikann vajab palju valgust (asukohta aknalaual või selle vahetus läheduses). Jahedas ruumis (10-12oC) õitseb taim kauem. Õitsev alpikann ei talu tuuletõmbust ega alakastmist. Nimetatud vigadest annab taim märku longu vajunud õievarte ja lehtedega.
Kastmine
Alpikann vajab korrapärast kastmist, kuid hoiduda tuleb ülekastmisest. Kastmisel tuleb jälgida, et vesi ei satuks mugulale (võib põhjustada leherootsude ja õievarre mädanemist). Vältida tuleks ka vee sattumist õitele - nii tulevad sinna inetud veeplekid! Poti alusele valgunud vesi tuleks ära valada - juurte mädanemise oht! Alpikanni peab kastma nii, et muld oleks veega küllastunud. Kastmisvesi olgu vähemalt toasoe, kraanivesi peaks enne ööpäeva seisma. Alpikann ei talu lubja- ja klooririkast vett. Külm kastmisvesi on ohtlik (shokeeriv) kõigile toataimedele.
Äraõitsenud õied ja kolletanud lehed eemaldatakse järsu tõmbega. Nende äralõikamisel võib allesjäänud tüüka kaudu sattuda mugulasse mädanik.
Alpikanni puhkus
Pärast viimaste pungade puhkemist hakatakse alpikanni harvemini kastma, lastes lehtedel pikkamööda kuivada. Lehtedeta mugul tahab paar kuud (tavaliselt mai, juuni) puhata. Potti hoitakse siis jahedas varjulises kohas peaaegu kuivalt. Kasta tuleb vaid nii palju, et mugul tuhkkuivas mullas kokku ei kuivaks.
Kesksuvel tõstetakse pott valgesse kohta ja hakatakse taas kastma. See koht võib olla toas, aga ka rõdul või aias. Oluline on poolvari.
Taim istutatakse ümber esimeste uute lehtede ilmumisel, suvel väljas olnud taimed enne öökülmade tulekut. Alpikannile sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks lehemuld, sõnnikumuld, turbamuld, mättamuld ja liiv (2:1:1:1:1), samuti sobib segu: kanarbiku või männimetsamuld, sõnnikumuld, mättamuld ja liiv (2:1:1:1:1).
Alpikanni väetatakse kasvuajal 0,1-protsendilise täisväetise lahusega paar korda kuus kuni õitsemise kõrgpunktini. Hästi lahustuv ja kloorivaba on Kemira Kombi täisväetis.
Toatingimustes alpikanni seemnest ei kasvatata. Eelistatakse mugula jagamist kasvude ilmumise ajal. Igale osale jäägu üks pung. Lõikekoht desinfitseeritakse puusöega, lastakse ööpäev kuivada ja pannakse kasvama.
Hooldusvead
Kollased lehed - pime ja soe ruum, ala- või ülekastmine, temperatuuri kõikumine, aluseline mullasegu ja kastmisvesi, lämmastikupuudus.
Õied avanevad lehtede all - vähene kastmine, soe ja kuiv ruum.
Õievarred pehmenevad - juurestiku haigestumine, tõmbetuul, liigniiskus õitsemise ajal, taim on külma saanud.
Lehed ja õievarred venivad pikaks - vähe valgust, liiga soe, kastmisvead.
Peale hooldusvigade võivad alpikanni tervislikku seisundit halvendada kahjurid ja haigused. Alpikannil esineva hahkhallituse ja jahukaste vastu soovitatakse taimi pritsida 3-4 korda kuus 0,01-0,02-protsendilise kaaliumpermanganaadi lahusega.
Kui alpikannil on ripslased, võiks taime maapealse osa panna sooja (35-36oC) vette ja hoida seda seal 1-2 minutit. Seda tehakse enne õitsemist. Tugeva kahjustuse korral on õigem sellest taimest loobuda, et vältida kahjurite üleminekut teistele toataimedele.
Järgmises Kasus tutvustame tääkliiliat.