Ajaloolised rongid võeti kaitse alla

URMAS KALDMAA

Kultuuriministeerium võttis muinsuskaitse alla Lavassaare raudteemuuseumi ekspositsioonis olevad kaheksa kitsarööpmelise raudtee vedurit, seitse vagunit, semafori ja raudteepöörmemehhanismi.

Muinsuskaitse alla võeti ja tunnistati tehnikamälestiseks ka veduridepoo ja töökoda, samuti kinnitati raudteemuuseumi ja selle kaitsevööndi piirid.

Pärnumaal asuval Lavassaare raudteemuuseumil on kokku 42 välieksponaati. Need on vedurid, vagunid, semaforid, veevõtuhüdrofor ja muu nüüd ajalooks saanud raudteetehnika.

Lavassaare vallavalitsuse poolt muuseumi käsutusse antud hoones asuvad arhiiv ja siseekspositsioon, kus on välja pandud raudteel kasutatud esemed, fotod ja dokumendid, aga ka mootor- ja jalgdresiin. Muuseumi juurde kuulub ka kaks kilomeetrit kitsarööpmelist raudteed.

Üheteistkümnest vedureksponaadist on sõidukorras kaks diisel- ja kaks auruvedurit. Laupäevadel ja pühapäevadel, kui muuseum on ametlikult avatud, saab diiselvedureid näha ka sõitmas. Auruvedurid on töökorras, kuid tehniline järelevalve ei luba neid ilma nõutava testimiseta kasutada.

Muinsuskaitse tehnikaekspert Mehis Helme peab muuseumi kõige väärtuslikumaks eksponaadiks 1911. aastal Saksamaal Kunda tsemenditehase tarvis ehitatud auruvedurit, mis on esimene auruvedur Balti riikides.

Eksponaadid on pärit Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja kõige kaugemad Ukrainast. Kõik sellised esemed on aga kunagi Eesti raudteel kasutusel olnud. Mehis Helme sõnul on eksponaadid saadud valdavalt vanaraua hinnaga ja sellele vastavas seisundis on nad ka muuseumisse toodud.

Raudteemuuseum asub Lavassaare turbatööstuse raudteel ja selle osanikud on muinsuskaitseselts, Tootsi turbatööstus ja Lavassaare vallavalitsus. Muuseumi loomise idee tekkis kolmel Lavassaare raudteelasel 1981. aastal, kui hakati taastama vanarauaks maha kantud kitsarööpmelise raudtee vedurit.

Mehis Helme sõnul on kogu töö tehtud seni oma raha eest ja vabast ajast. Esmakordselt saadi raha mujalt eelmise aasta lõpus, kui hasartmängunõukogu eraldas sada tuhat krooni. Arengukava kohaselt läheb muuseumi ekspositsiooni laiendamine ja korrastamine maksma ca 7 miljonit krooni.

Suurematest töödest on plaanis rajada 600 meetrit uut raudteed ja ehitada täpne ajaloolise jaamahoone koopia. Mehis Helme tahab, et muuseumisse tulnud külastaja tunneks tulevikus end otsekui ajaloolises raudteemaailmas.