Verbum habet professor: veel kord kivist ja kirjast, Ajalugu

ENE PUUSEMP

Ajaloodoktor Helmut Piirimäe liitub nendega, kes pooldavad ülikooli alguse tähistamist Toome jalamil.

Eesti ajaloo uurijatele on selge fakt: Eesti esimene kõrgkool, Academia Gustaviana avati 1632. aastal Tartus jesuiitide kolleegiumi hoones. Hoone võimalike asukohtade üle väideldakse tänaseni.

Kuid põhimõtteliselt on oletused kokku langemas ühes: jesuiitide kolleegiumi hoone asus Toomemäele viivast jalgteest vasakul. Meetrilise täpsuse üle võivad teemast huvitatud edasi väidelda. Selge on, et keset tänavat ei saa mälestuskivi panna.

Kauaaegne ülikooli õppejõud, ajaloodoktor Helmut Piirimäe liitub nendega, kes pooldavad ülikooli alguse tähistamist Toome jalamil.

Helmut Piirimäe: «Eesti esimene kõrgkool, 365-aastane Tartu Ülikool on seda väärt, et tema sünnikoht oleks tähistatud. Ma ei mõtle midagi liiga uhket ega toredat. Ülikooli asutamise fakti märgib juba Gustav Adolfi sammas. Tagasihoidlike mõõtmetega kivil võiks olla kiri, mis annab teada, et siin asus jesuiitide kolleegiumi hoone, kus tegutses poola ajal Tartu gümnaasium (1583-1625) ja rootsi ajal Tartu gümnaasium (1630) ning avati Tartu ülikool (1632). Kõik kolm õppeasutust olid seotud vahetu järgnevusega.

Piirimäe ütles, et sel moel märgitaks ka katoliku mungaordu ehk jesuiitide kunagist kohalolekut ja nende aktiivset haridusalast tegutsemist. Nagu öeldud, asus Liivimaal kolleegiumi hoones jesuiitide gümnaasium ja ka tõlkide seminar.

Nõukogude võimul oli oma ajaarvamine

Ajaloodoktor tegi meie jutuajamise käigus ka ühe täpsustuse: ajaloolise tõe huvides tuleks rääkida 1632. aastal Tartus avatud Academia Dorpatensisest. Nii on see kirjas ka Rootsi Ajalooarhiivis ja muudeski publikatsioonides (J. Vasar). Nime Academia Gustaviana (tegelikult Tartu ülikooli tegutsemise aeg - perioodi üldnimetus) kasutas ta 1950-1970ndatel aastatel tollasest ametlikust tsensuurist läbi pääsemiseks. 1950ndate alguses tunnistas nõukogude võim ülikoolina ainult tsaari ajal tegutsenud Tartu Ülikooli. Ülikooli sünniaastaks loeti aastat 1802. Professor ütles, et ülikooli vanuse määramise kohta oli isegi EKP keskkomitee otsus, mida talle uurimistöö ajal karmilt meelde tuletati.

Kasutame õiget nime

Helmut Piirimäe: «Kõnelgem nüüd 1632. aasta oktoobris avatud Academia Dorpatensisest, nagu on fikseeritud ka Rootsi Riigiarhiivi ürikutes.»

Praegu võib igamees Rootsi sõita, kes töölähetusele, kes lõbureisile. Nõukogude võimu aastail oli teadlaselgi raske oma uurimistöö huvides üle vee naaberriiki pääseda. Ikkagi kapitalistlik maa.

Professor Piirimäe oli õnnelik, et 1979. aastal sai võimalikuks Stockholmi sõit. Eesti ala rootsi aja uurija sai lugeda autentseid ajalooallikaid.

«Rootsis määrati mulle Rootsi üliõpilase ühe kuu stipendium, 2000 krooni. Arutlesin: kui Rootsi tudeng tuleb selle rahaga toime kuu aega, siis eesti maamees elab sellega ära kaks kuud,» meenutab professor tolleaegseid pikki ja pingelisi arhiivipäevi.

Ülikooli esimene peahoone Jaani 8

Kauaaegsel ülikooli ajalooõppejõul on südamel ka Jaani 8 hoone saatus.

Praegune arestimaja on tegelikult esimene Tartu Ülikoolile ehitatud peahoone. Sinna koliti 1642. aastal, s.o 10 aastat pärast tegutsemise algust Toome jalamil.

Rootsiaegset ülikooli peahoonet on korduvalt ümber ehitatud. Viimane, kolmas korrus on nõukogude okupatsiooni aegse vangla-kainestusmaja laiendus.

1982. aastal, Tartu Ülikooli 350. sünnipäev pidustuste viimasel päeval soovisid Rootsi külalised Uppsala Ülikooli ja Stockholmi Ülikooli rektor ülikooli esimest peahoonet oma silmaga näha.

Hoolimata rangetest hoiatustest seda armetu väljanägemisega maja külalistele mitte näidata jalutas ajalooprofessor külalistega Jaani kiriku suunda. «Ajaloolist tõde ei saa need ju varjata,» pilgutab professor silma.

Professor muheleb edasi: «Mõned üliõpilased on siiski saanud seda maja kasutada. Mõtlen neid, keda miilits kainestusmajja tõi ja kuni 15 päevaks istuma pani.»

Piirimäe soovitus: ülikool peaks selle hoone tagasi ostma ja siia näiteks ülikooli trükikoha sisse seadma. Trükikojalgi (1631) on oma väärikas ajalugu.

Tartu Ülikooli curriculum vitaes, seega Eesti kultuuriloos on seiku, mis väärivad täna selgemat teadvustamist ja tähenduse äratundmist. Nad väärivad ka kivi ja kirja ruumis, kus me liigume.