Kaitseliit: Kirna laskealal oleme viimastel aastatel lasknud kolm korda

Laskevälja silt. Foto: Margus Ansu

Postimees.ee avaldab muutmata kujul Kaitseliidu vastulause tänases Postimehes ilmunud artiklile «Kaitseliitlased pommitavad tankitõrjerelvadest kaitseala».

Ajaloost:
Teatavasti asus Nõukogude Liidu ajal Utsalis pommituslennuväe polügoon. Endise Kirna talu maadel asuva polügooni teenindusüksuse garnisoni linnakust lahkusid viimased nõukogude sõjaväelased 1992. aasta oktoobris. Siis anti linnak Kaitseliidu Jõgeva malevale valvata ja hallata. Kõik vajalikud tööd õppeplatside rajamisel ja hoonete korrastamisel tehti talgute korras. Ala on Kaitseliidu väljaõppelises kasutuses sisuliselt 1990. aastate teisest poolest.

Uue ja ajakohase õppekeskuse rajamise kavale pandi alus 2002. aasta suvel. 2005. aastal saadi tänapäevaste tingimustega ühise õppekeskuse rajamiseks kokkuleppele Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni juhtidega. Õppekeskus rajati Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kaitseliidu toel.

Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) ja Kaitseliidu Jõgeva Malev allkirjastasid 2007. aastal lepingu, mille kohaselt Kaitseliit võimaldab looduskaitsjatel kasutada Alam-Pedja looduskaitsealal Kirna õppekeskuses asuvaid ruume looduskaitse korraldamiseks.
Kaitseliidul on olnud väga hea koostöö keskkonnaameti Alam Pedja looduskaitseala
looduskeskusega, mille ekspositsioon asub Kirna Õppekeskuses.

LKK kasutada on Kaitseliidu hallatava Kirna õppekeskuse kaks tööruumi, puhketuba ja ekspositsiooniruum. Keskuse juurest algab 7 kilomeetri pikkune Kirna matkarada.

Looduskaitsjad ja kaitseliitlased on Jõgevamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal koostööd teinud juba pikemat aega. Looduskaitsjad on korrastanud selle unikaalsete lammimetsade, soode ja luhaniitudega ala, Kaitseliidu Jõgeva Malev on aga taganud kaitseala ööpäevaringse valve, mis on ära hoidnud röövraied ja röövpüügid (aga ka näiteks ATV-de kahjustused
kaitsealal) ning säästnud siinseid metsi ka tulekahjudest.

Tänapäevast:
Kaitseliidu Jõgeva maleval on aastast 2004 RMK toonase peadirektori Ülo Viilupi
kooskõlastus lasketiiru (200 m) ja laskevälja (400 m) väljaehitamiseks vajalike tööde tegemiseks.

Väljaõppeks kasutatav ala jääb väljapoole Alam-Pedja looduskaitseala piire ja see on määratletud Puurmani valla üldplaneeringus kui riigikaitsemaa. Valla üldplaneering on muude ametkondade seas saanud ka keskkonnaameti kooskõlastuse. Kaitseliit on taotlenud kaitseministeeriumi kaudu lasketiirudele Vabariigi Valitsuse luba riigimetsas alalise väljaõppe korraldamiseks.

Viimane selline taotlus saadeti ministeeriumisse tänavu märtsis. Mis puudutab laskeharjutusi artiklis kõne all olnud laskealal, siis viimase kolme aasta jooksul on seal aset leidnud 3 laskeharjutust, kõik kergetulirelvadest, vaid ühel korral on sooritatud 9 lasku 84 mm
tankitõrjegranaadiheitjast Carl Gustav õppelaenguga, mis on võrreldav paarikilose kivi viskamisega, mis mingil moel loodust ei kahjusta. Nimetatud laskmistel olid kooskõlastused asjaomastelt instantsidelt olemas, teavitati nii kohalikku omavalitsust, avalikkust ja
lennuametit.

Kokkuvõtteks:
Kirnas ei asu kindlasti Kaitseliidu polügoon, vaid laske- ja harjutusalad, mis pole alalises kasutuses. Igakordne tegutsemine aladel kooskõlastatakse vastavalt kehtestatud korrale. Samuti tagatakse laskmiste ajal piirkonnas ohutus. Kindlasti ei asu Kirna matkarada laskeala ohutsoonis. Mis puudutab seenelisi, siis nende otsimine on Kirnal kaitseliitlaste igasügisene töö.

Kaitseliit on varsti juba 20 aasta jooksul ala puhastanud sinna Nõukogude armee poolt jäetud
saastast, valdavalt on seda tööd tehtud tasuta. Lisaks on sama aja jooksul Kaitseliit valvanud looduskaitsealale minevat ainsat teed takistades seega kõikvõimalike potentsiaalseid keskkonnaalaseid õigusrikkumisi (a la ebaseaduslik ATV-dega sõitmine jne).

Kaitseliidu koostöö looduskaitsjate ja keskkonnaametnikega on seni olnud väga hea.
Kui keskkonnaametnikud avastavad alalt õigusrikkumisi, siis on loogiline, et nad esitavad ala valdajale ettekirjutuse. Seni Kaitseliit ettekirjutisi saanud ei ole.