11. detsember 1997, 00:00
Head ja pahad kohtusid - kõik selge, VÄLISKOMMENTAAR
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TARMO VIRKI
,
Helsingi, Postimees
Kyoto kliimakonverentsilt tulnud uudised rääkisid selget keelt: hea Euroopa Liit üritas päästa maailma ja paha USA tahtis saada kõigest ainult majanduslikku kasu.
Meedia sai jälle hakkama kõige mustvalgeks värvimisega. Nagu kõigi rahvusvahelisse uudistelevisse jõudvate asjadega, nii ununeb ka Kyotos juhtuvat kajastades tegelik asi, millest räägitakse.
Kogu sellest aritmeetilisest kemplemisest rääkides tuleks meeles pidada põhiküsimus: «Kas mäletate veel viimast lumerikast, pikka ja külma talve Eestimaal?»
Kümnepäevase kohtumise esimene nädal kulus selleks, et esile tuua eesmärgid. Euroopa Liit heitis lauale 15 protsenti, teades, et kellelgi pole plaanis üle trumbata seda majanduskasvuideoloogia jaoks võimatut numbrit.
USAst sai kiiresti «paha poiss», sest ta oli sunnitud vastu seisma ELile. See aga oli ka ELi kavas - hea vastulöök USAle juba mitu head aastat kestnud majandussõjas, mis pimestab mõlema sõdija silmi.
Keskkonnakaitsjad suudavad küll faktiliselt tõestada, et majanduslikult on võimalik kasvuhoonegaase piirata. Piiramisest on võimalik saada SUURT majanduslikku kasu. Aga nii suurte asjade puhul oleneb kõik poliitilisest tahtest.
Kuni keskkonnakaitsjad ei suuda majandusmeestele selgeks teha, et kasu piirangutest on suur kõigile osapooltele, pole lootust ka, et hoolimata mingitest lepetest võiks taas saada pika ja korraliku talve.
Kyotost oodati julgeid samme keskkonna parandamiseks, unustades, et liiga julged sammud tähendaksid seda, et kõik osavõtvad riigid asuksid ootama Kyoto +5 kohtumist, millel arutleda selle üle, kas ikka korraldada Kyoto +10.
Meediasõda USA vastu lõppes ELi võiduga 1:0. Sama skooriga võitis Brüssel ka looduse.