Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MAIO VANIKO
Kuidas saab hambaid valgemaks muuta ja kas see on hammastele ohutu?
Hambaid saab valgendada spetsiaalsete hambapastade või geelitaoliste hambavalgendajatega (kasutatakse koos kapedega), mida müüakse kauplustes ja apeekides. Selliseid vahendeid tuleb kasutada korduvalt: pärast paarinädalast kuuri on soovitatav paar kuud vahet pidada ja siis jälle kasutada. Müügil olevad hambavalgendid ei ole kuigi tõhusad ja need ei pruugi alati kasutaja lootusi täita.
Teine võimalus on lasta hambaid valgendada hambaarstil. Elavate hammaste valgendamiseks kasutavad hambaarstid peamiselt 3-35% vesinikperoksiidi, juureravi saanud hammaste valgendamisel lisandub ka naatriumperboraat. Valgendada tuleb mõlemal juhul mitu korda. Et hammastel on kalduvus uuesti tumeneda, tuleb mõne aja möödudes valgendamist korrata.
Valgendamise ohtlikkus pole selge
«Kui inimene pole oma hammaste värviga rahul, tuleks nõu pidada hambaarstiga,» ütles Tartus tegutseva ODE hambakliiniku arst Ilmar Roosimaa. «Koos otsustatakse, kas valgendamine on vajalik ja kas seda teeb arst või patsient ise.»
«On kardetud, et valgendamine muudab hambad hapraks, kuid see ei tundu olevat eriti suur probleem,» rääkis Ilmar Roosimaa. Suuremaks ohuks peetakse hoopis seda, et hamba töötlemisel vesinikperoksiidiga võivad hambakoes tekkida muutused, mistõttu organism ei võta hammast enam omaks ning hamba kinnituskoes olevad rakud hakkavad hammast hävitama. Kuigi seda pole veel päriselt tõestatud, on selliseid juhtumeid olnud ning seetõttu soovitatakse valgendatud hambaid aeg-ajalt röntgenis kontrollida. Valgendamisel kasutatavate ainete mürgisusest ja nende kõrvaltoimetest teatakse vähe. Kõrvalnähtudeks võivad olla valgendatud hamba hellus ja külmakartlikkus.
Et hammas võib muuta värvi erinevatel põhjustel, on ka hammaste endise värvi taastamine erinev.
Kui hambasäsi on surnud, värvub hammas säsis olnud hemoglobiini ja valkude mõjul hallikas- või pruunikassiniseks. Sellisel juhul ei piisa hamba valgendamisest, vaid tuleb alustada juureravist. Alles pärast juureravi võib hambaarst hammast valgendada.
Hammas muudab värvi ka siis, kui hammas on täidetud hamba värvist erineva täidisega, mis kumab läbi või ka värvib hammast (näiteks esihambas olev hõbetäidis). Et hammast heledamaks saada, tuleb vahetada täidis ning mõnikord eemaldada ka värvunud hambakudet. Kui hambas on olnud hõbeplomm, ei saa hamba endist värvi tihti enam täielikult taastada. Sellisel juhul võib hamba kroonida või katta laminaadiga.
Eri värvi laigud (kollased, pruunid, mustad) tekivad hammastele siis, kui pindmised ladestused on pigmenteerunud hambavaabal. Hambaarst eemaldab hambalt ladestused ning vajadusel valgendab hammast.
Samuti võivad hamba värvi muutumist põhjustada hamba arengu aegsed häired, näiteks tetratsükliinravi varases lapsepõlves või ka liiga suur fluorisisaldus joogivees. Ilmar Roosimaa sõnul on sellisel juhul hamba värvi taastada kõige raskem, sest kirju hamba valgendamisel saadud tulemus on samuti kirju. Abi võib saada täidisest, laboratoorselt valmistatud laminaadist või ka kroonist.
Esihammaste valgendamisel on raske head tulemust saada, kui neis on täidised, sest need ei valgene koos hambaga. Seetõttu tuleb täidised välja vahetada. Mõne aja möödudes valgendatud hammas aga tumeneb jälle ning kui seda uuesti ei valgendata, on täidis ja hammas eri värvi.
Kõigis hambakliinikuis hambaid valgendada ei saa. Arvestada tuleb ka sellega, et hambakliinikuti on selle teenuse tasu erinev. Näiteks Tartus tegutseva ODE hambakliinikus maksab kõigi hammaste valgendamine umbes 500 krooni. Tallinna osaühingus Vagodent maksab ühe hamba valgendamine 70 krooni.