/nginx/o/2010/04/20/352737t1h235f.jpg)
USA medõe otsus panna Venemaalt lapsendatud seitsmeaastane poiss üksi lennuki peale ja saata ta kodumaale tagasi šokeeris Moskvat nõnda, et külmutas vene laste adopteerimise Ühendriikidesse.
Tellijale
Vene võimud peatasid laste adopteerimise ameeriklastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tennessee osariigis elav Torry Ann Hansen lapsendas seitsmeaastase Artjom Saveljevi mullu septembris. Poiss elas lastekodus Vladivostoki lähedal, kuna tema alkohoolikust pärisemalt oli vanemaõigus ära võetud.
Seitse kuud hiljem sai 32-aastasel Hansenil aga Artjomi, uue nimega Justin Hanseni kasvatamisest kõrini ning ta pani poisi Moskvasse suundunud lennuki peale. Domodedovo lennujaamas jalutaski Artjom 8. aprilli ennelõunal üksipäini Washingtoni–Moskva liinilennult maha, kaasas ranits vildikate, kommide ja lühikese trükitud kirjaga, mis oli adresseeritud Venemaa haridusministeeriumile.
Kohalik taksojuht sõidutas Artjomi ministeeriumi, kus skandaalne intsident lõpuks päevavalgele tuli. Kirjas teatas kasuema, et loobub poja kasvatamisest, kuna too on vägivaldne psühhopaat, kes üritas oma uut kodu maha põletada.
Ta süüdistas ka lastekodutöötajaid, kes olevat varjanud poisi tegelikku vaimset seisundit.
Hanseni käitumine sai laialdase hukkamõistu osaliseks. Mõned kommentaatorid nõudsid talle eluaegset vanglakaristust ning New York Times võrdles naise teguviisi katkise püksipaari äraviskamisega.
Vene võimud olid intsidendist sedavõrd jahmunud, et peatasid 15. aprillil ajutiselt vene laste adopteerimise Ühendriikide peredesse. Need saavad jätkuda alles siis, kui USA kirjutab alla kahepoolsele leppele, mille kohaselt Washington peab tagama vene lastele oma uuel kodumaal turvalise elu. Ühtlasi lükkasid nad ümber kasuema süüdistuse Artjomi väidetavatest käitumishäiretest.
Retoorika on olnud üpris terav. «Artjom Saveljevi hiljutine skandaalne juhtum näitab selgelt, et adopteeritud vene lapsed on kohusetundetute USA kasuvanemate ees kaitsetud,» öeldi välisministeeriumi üleeilses avalduses.
Tüli leevendamiseks pidi üleeile Moskvasse sõitma USA delegatsioon, kuid paraku ei saanud nad Islandi tuhapilve põhjustatud lennuseisaku tõttu õhku tõusta. Kohtumine lükati edasi tulevaks nädalaks. Vene lasteõiguste voliniku Pavel Astahhovi sõnul võtavad läbirääkimised olukorra lahendamiseks aega ilmselt paar kuud.
Koos oma ema Nancyga Shelbyville’is elanud Torry Hansen on intsidendi järel oma kodu maha jätnud ja peitu läinud. Telefonikõnedele ta ei vasta.
Reedel kaheksa-aastaseks saanud Artjom lahkus üleeile lastehaiglast, kuhu ta pärast riiki naasmist tervisekontrolliks viidi. Astahhovi sõnul paigutatakse ta ilmselt ühe inglise keelt kõneleva Vene diplomaadi perre.
Kahe riigi vahel lahvatanud tüli mõjutab tuhandete inimeste saatust – eelmisel aastal leidis Ühendriikides kodu üle 1800 vene lapse ning praegu ootab seal lapsendamise lõpuleviimist 250 USA peret. Rohkem adopteerivad ameeriklased lapsi vaid Hiinast ja Etioopiast.
Ekspertide sõnul on Hanseni juhtum traagiline, kuid erandlik näide sellest, mis võib juhtuda, kui lapsevanem ei ole valmistunud kõige mustemaks stsenaariumiks.
AFP usutles ameeriklannat Joyce Sterkelit, kes on Montana osariigis asutanud «lasterantšo», kus elavad 25 peamiselt Ida-Euroopast adopteeritud last, kes pole suutnud oma USA peres hakkama saada.
Sterkel, kes töötas ise aastatel 1992–1994 Vene sünnitushaiglates, rääkis, et tema rantšos viibivatel lastel on «musttuhat» vaimuhaigust. Paljudel on alkoholist põhjustatud sünnidefektid – vaimsed, füüsilised ja käitumishäired, mis tulenevad sellest, et ema raseduse ajal ohtralt alkoholi tarvitas.
«Ma ei ole kursis juhtumi üksikasjadega, kuid teada on, et selle lapse ema on alkohoolik,» nentis Sterkel. «Juba see ütleb mulle, et lapsel on ilmselt alkoholist tingitud sünnidefekt, mis kõige tõenäolisemalt tähendab, et tal on mingit tüüpi ajukahjustus, mis muudab emotsioonide vaheldamise raskeks.»
Ka Hanseni viidatud puudulikule infole Artjomi tervisliku tausta kohta on ohtralt varasemaid pretsedente. Sterkel selgitas, et laste kohta peetavad andmed on Venemaal kohati ülimalt pealiskaudsed.
Toimikutest võib leida napisõnalisi avaldusi nagu «ema oli alkohoolik» ning aeg-ajalt pole märgitud isegi lapse sünnikaalu. Sellistel puhkudel tehaksegi lapsendamisotsus pelgalt lapse käitumist jälgides.
------------------------------------------------------------------------------