Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS SILDAM
TOOMAS MATTSON
TOOMAS MATTSON
Politsei peadirektori asetäitja Jüri Kasesalu tunnistab, et osales küll 28 aastat tagasi Enn Tarto kodus läbiotsimisel, kuid eitab, nagu oleks ta süümevannet andes valet vandunud. Kasesalu on Enn Tarto ees ka avalikult vabandanud.
«Kasesalu teostas Tartu prokuratuuris töötades KGB ülesandel ülekuulamisi ja läbiotsimisi, kaasa arvatud minu kodus,» ütles ETAle endine poliitvang ja praegune Riigikogu liige Enn Tarto, kes kavatseb vaidlustada üleeile politsei peadirektori asetäitjaks tõusnud Jüri Kasesalu süümevande.
Praegu kriminaalpolitseid ja kohtueelset uurimist kureeriv Kasesalu lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1969. aastal ning töötas seejärel viis aastat Tartu linna prokuratuuris vanemuurijana. «See oli vist jaanuaris 1970, kui NSV Liidu peaprokuratuurist saabus erinõue teostada Tartus kolm läbiotsimist. Meie linna prokuratuuris töötas siis ainult kolm uurijat, igaühele meist määrati üks läbiotsimiskoht ja mind saadeti tõepoolest Enn Tarto koju otsima nõukogudevastast kirjandust,» meenutas Kasesalu ligi 28 aasta vanuseid sündmusi. Ta muigab, et oli siis verinoore uurijana ühelt ülemuselt küsinud, mis on nõukogudevastane kirjandus, kuid täpset vastust ei saanud.
«Mäletan, kuidas lühikese läbiotsimise ajal vestlesin Enn Tartoga kirjandusest ja kirjanikest, näiteks üheks põnevaks teemaks oli Tuglas ja tema «Marginaalid». Nõukogudevastast kirjandust ei leitud ja mingeid repressioone Tarto suhtes ei järgnenud,» rääkis Kasesalu.
Ta mõistab, et Enn Tartol on tema suhtes negatiivsed emotsioonid, kuigi pärast jaanuari 1970 pole nad väidetavalt rohkem kohtunud.
«Mul ei ole isiklikul pinnal Kasesalu vastu midagi ja endiste KGB käsilaste vastu ma viha ei kanna. Samas peab iga Eesti kodanik seadustest kinni pidama,» selgitab Tarto ise, miks ta tahab Kasesalu süümevannet vaidlustada.
«Tean täpselt, mida olen teinud ja mida mitte. Nii tean ka seda, et süümevannet andes ei valetanud ma iseendale ega teistele,» rõhutas Jüri Kasesalu, kes kirjutas süümevandele alla 1. augustil 1993, kui ta läks tööle keskkriminaalpolitsei juurdlusosakonna komissariks.
Kasesalu päästis siseministri
Jüri Kasesalu on mineviku pärast juba kord politseiameti peadirektori asetäitja ehk politsei peainspektori kohalt tagasi astunud. Tol ajal rahvastikuministri ametis olnud Peeter Olesk meenutas «Postimehele», et omal ajal oli Kasesalu ametisolek üheks asjaoluks, mida siseminister Heiki Arikesele ette heideti.
«Lagle Parek oli komandeeringus ning mina rahvastikuministrina täitsin siseministri ülesandeid. Jüri Kasesalu esitas kinnitamiseks peadirektor Igor Amann ja ma arusaadavalt kinnitasin selle ettepaneku. Tegin seda põhjusel, et Igor Amannil oli ise õigus oma meeskonda komplekteerida. Kui ma usaldan Amanni, pean ma usaldama ka tema otsuseid alluvate suhtes,» ütles Olesk.
Kui komandeeringust naasnud siseminister Lagle Parek avastas käskkirja, millega Olesk oli Kasesalu ametisse kinnitanud, oli ta erutatud. «Oli selge, et Kasesalu pärast tuleb ütlemist. Mina ütlesin, et ei näe põhjust Igor Amanni kahtlustada ja ma ei kahetse oma allkirja,» meenutas Olesk. Siseministriks saanud Heiki Arikesele hakati Kasesalu asjus taas survet avaldama.
«Vestlesin Kasesaluga uuesti ja ütlesin talle välja oma seisukoha: kui tema tõttu läheb ta ülemusel halvasti, siis tuleb tal tagasi astuda, sest alluv ei tohi ülemuse olukorda keerulisemaks muuta. Kasesalu astuski tagasi,» kirjeldas Peeter Olesk. Ta rõhutas, et sel soovitusel polnud vähimatki otseseost sellega, mida Kasesalu prokuratuuris tegi.
Kommenteerides viimasel ajal kõlanud süüdistusi Jüri Kasesalu vastu repressioonides, ütles Olesk: «Pean jaburaks hakata lihtsalt tolmu üles keerutama. Süüdistus kellelegi peab olema väga konkreetne. Antud juhul saab see rajaneda sellel, kas Jüri Kasesalu tegi käsuväliselt midagi sellist, mis subjektiivselt oli suunatud Enn Tarto või kellegi teise vastu. Kui ta jäi saadud käsu raamidesse ega näidanud ise üles initsiatiivi, siis mina siin kuritegu ei näe,» ütles Olesk.
Samas rõhutas ta, et väga oluline on avalik selgitus. «Elementaarne on, et kahetsetakse ja vabandatakse avalikult. Ja kui kuriteo koosseis puudub, tuleb inimene rahule jätta. Kui aga suhtumine on ennastõigustav, kui üks või teine isik on veendunud, et käitus absoluutselt õigesti ega ole teinud mingeid järeldusi, ei sobi selline inimene juhtivale tööle,» sõnas Olesk.
Jüri Kasesalu ütles, et on Enn Tarto ees avalikult vabandanud 1994. aasta jaanuaris ajalehes «Eesti Aeg».