/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/11/25/271920t1hb599.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kiitis Tartu Ülikooli rektori Alar Karise ideed anda ohjad ülikoolides rohkem ühiskonna kätte, soovitades kasutada rektorivalimisel poliittagatubade võimu pärssivat kahekojalisuse põhimõtet.
Kreitzberg: parteiülikoolide teket väldiks kahekojalisus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alar Karis mõtleb õiges suunas. Ühtpidi on ülikoolid väga autonoomsed ning see on ka täiesti mõistetav õppekorralduses ja küsimustes, kus on vaja väga kõrget ekspertiisi,» rääkis Kreitzberg Postimees.ee'le.
«Samas kuuluvad ülikoolid ühiskonna koosseisu ja peaksid olema päris hästi sidestatud ühiskonna vajadustega. Selles mõttes on igati õige Põhja-Ameerika mudel, kus ülikooli juhib nõukogu, milles on inimesi väljastpoolt ülikooli,» lisas Kreitzberg.
Ta tõi paralleeli rahvusringhäälingu juhtimisega. «Kui me vaatame nt Eesti avalik-õiguslikku ringhäälingut, siis ka seda ei juhi liikmeskond, vaid nõukogu, millel ei tohi olla otseseid sidemeid ühegi avalik-õigusliku meediaorganisatsiooniga.»
Kreitzbergi sõnul saaks kartusi, et Karise idee toob kaasa rektorivalimiste politiseerimise, vähendada nõue, et kandidaadid seab üles ülikooli akadeemiline pere (ehk Karise reformiidee kohaselt senat) ning alles kandidaat, mis on saanud senati heakskiidu, läheks lõplikule kinnitamisele ülikoolivälistest inimestest koosnevasse nõukokku.
«Siin tuleks järgida kahekojalise parlamendi süsteemi,» lisas Kreitzberg.
Tema sõnul on põhiline anda ülikoolis rohkem võimu inimestele, kes jälgivad asutuse kui terviku arengut, mitte ei hoia kümne küünega kinni enda teaduskonna või instituudi kaukast.
«Minu kogemus ütleb, et ole sa professor, akadeemik või maailma tark - huvid on need, mis hakkavad toimima tugevamini kui ratsionaalne mõistus, mis tasakaalustatult jagab raha kõigile teaduskondadele.»
Kreitzberg meenutas enda kogemusi Tartu Ülikooli professorina, kus rahajagamisega kaasnes alati kuluaaripoliitika ja võitlus. «Mina ei mäleta sellist situatsiooni, kus väga tark professor ütleb, et meie teaduskonnale on liiga palju antud, anname teisele ka juurde.»
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis tegi eilses Postimehes üleskutse arutleda akadeemiliste valitsemismudelite üle, et leida ülikooli toimimiseks Eesti oludes sobiv viis. Ta leidis, et selleks on ülim aeg, kuna ülikoolides on palju väsimuse ja ebakindluse märke.
Nii pakkuski Karis, et tema koduülikooli võiks hakata juhtima uutel alustel koostatud 11-liikmeline nõukogu. Sinna kuuluks 6 valitsuse esitatud ja riigikogu heakskiidu saanud isikut ja 5 professorite-üliõpilaste esindajat. Praegu koosneb Tartu Ülikooli nõukogu 50 majasisesest inimesest, valdavalt professoritest.