Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus

TOOMAS MATTSON

Tiit Madisson ei istunud vangis mitte ainult riigireetmise, vaid ka ametiseisundi kuritarvitamise eest, kuid Riigikogu amnesteeris ta ainult riigireetmise eest ja sedagi ebakorrektselt. Seaduste puudulikkuse tõttu pole võimalik üheselt määratleda, kas nüüdseks vabanenud Madisson on ära kandnud ka karistuse ametiseisundi kuritarvitamise eest või ei.

Tallinna linnakohus tunnistas möödunud aasta 25. septembril Tiit Madissoni süüdi kriminaalkoodeksi paragrahvi 62 järgi riigireetmises ja karistas teda selle eest kaheaastase vabadusekaotusega. Karistuse mõistmisel ei saanud aga linnakohus piirduda ainult tema riigireeturliku tegevusega.

Nimelt oli Pärnu linnakohus Madissoni 27. oktoobril 1995 karistanud ametiseisundi kuritarvitamise eest tingimisi aastase vabadusekaotusega koos kaheaastase katseajaga.

Korralagedus EMEXis

Tiit Madissoni süüdistati toona selles, et ta kustutas 1993. ja 1994. aastal EMEXi Pärnu osakonna juhatajana fiktiivsete dokumentidega EMEXi endise lepingulise töötaja ***** 210 280 krooni suuruse võla EMEXi ees. ***** oli ajakirjanduse andmeil sama rahvusradikaalse Eesti Rahvuslaste Keskliidu liige ning Madissoni üks lähimaid võitluskaaslasi. Madisson end süüdi ei tunnistanud.

Et Madisson pani riigireetmise toime 1996. aasta mais, seega eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse katseajal, tuli Tallinna linnakohtul ka varasemat karistust arvesse võtta.

Vastavalt kriminaalkoodeksis sätestatud korrale liitis Tallinna linnakohus riigireetmise eest mõistetud kaheaastasele vabadusekaotusele osaliselt Pärnu linnakohtus ametiseisundi kuritarvitamise eest mõistetud aastase vabadusekaotuse. Karistuste liitmisel mõistis kohus Tiit Madissonile lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Nii Tallinna ringkonnakohus kui riigikohus jätsid selle otsuse muutmata. Kuigi isegi prokurör arvas riigikohtu istungil, et Madissoni oleks ehk õige karistada tingimisi, polnud see seaduse järgi võimalik, sest ta pani uue kuriteo toime katseajal.

Karistuse kandmise algust loeti 31. maist 1996, mil Madisson vahi alla võeti. Seega jõudis Madisson vangis istuda umbes poolteist aastat. Aja täis istumise korral oleks ta vabanenud 1998. aasta 31. juulil. Keskvanglas oli Madisson nn majandusrühmas, mis tagab vangla funktsioneerimist ja majandamist.

Üks viga ajab teist taga

Riigikogu amnesteeris möödunud neljapäeval kriminaalkoodeksi paragrahvi 62 lõike 2 alusel süüdi mõistetud isikud, pidades silmas Tiit Madissoni, kuid juriidiliselt on see otsus vigane.

Riigikogu mõtet silmas pidades otsustas riigiprokurör Indrek Meelak siiski, et Madisson tuleb vabaks lasta, kuigi ta on süüdi mõistetud paragrahvi 62, mitte paragrahvi 62 teise lõike alusel, mida Madissoni süüdimõistmise ajal polnud veel olemaski.

Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs, kelle arvates on Madissoni reedeõhtune vabastamine juriidiliselt ebakorrektne, peab väga problemaatiliseks küsimust, kas Madisson on või ei ole ära istunud selle kaks kuud, mis talle lisati eelmisest karistusest.

«Kuna karistused on löödud ühte patta ja seal on kaks aastat riigireetmise eest, siis see kaks kuud on järelikult ametiseisundi kuritarvitamise eest. Me pidasime reedel riigiprokuratuuris pikalt nõu, kuid ei suutnud midagi arvata selle kohta, kui palju ja mida ta on ära kandnud,» nentis Kirs.

Tema sõnul võib asja võtta nii, et Madisson istus algul ära kaks kuud ametiseisundi kuritarvitamise eest ja siis hakkas istuma riigireetmise eest. Samas võib arvata ka, et ta istus algul riigireetmise eest ja ei jõudnud veel ametiseisundi kuritarvitamise eest istuma hakata.

«Ma ei oska tõesti öelda, kas ta on selle kaks kuud ära istunud või ei,» oli Kirs nõutu. «Paragrahvi 161 järgi ta igatahes amnestiat ei ole saanud.»

Probleem on ka selles, et alates käesoleva aasta jaanuarist istus Madisson kinni paragrahvi järgi, millenimelist enam koodeksis polnud. Riigireetmise nime kandva 62. paragrahvi asemel oli 24. jaanuaril jõustunud paragrahv 62 nimega «Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus», mis on jaotatud kahte lõikesse. Selle paragrahvi teine lõige on sõnastuselt üsna lähedane vanale paragrahvile 62.

Alar Kirsi sõnul oleks olnud loogiline, kui pärast kriminaalkoodeksi selle paragrahvi muutmist oleks kohus Madissoni asja ümber kvalifitseerinud ja ta oleks rahumeeli jätkanud istumist juba vormilt uue, kuid sisult peaaegu endise paragrahvi järgi.

Kui seadusandja 1996. aasta 18. detsembril 62. paragrahvi muutis, ei andnud ta aga sellega kaasa rakendussätteid, mille alusel oleks kohus saanud asja ümber kvalifitseerida. «Seegi on seadusandja tegematajätmine,» ütles Kirs.

Kui näiteks 1992. aastal tehti kriminaalkoodeksisse suuremahulisi muudatusi, kaasnesid nendega ka rakendussätted, mille järgi kohtud mitme aasta kestel asju ümber kvalifitseerisid, vajadusel liitsid, lahutasid ja vabastasid.

Madissoni tegu ei kvalifitseerinud ümber ka riigikohus, sest kõrgeim kohus tegi oma lahendi 14. jaanuaril, see on 10 päeva enne paragrahvi 62 uue redaktsiooni jõustumist.

Paragrahv 62. Riigireetmine

Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldsele muutmisele või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, samuti välisriigi või välismaa organisatsiooni abistamise eest Eesti Vabariigi vastases vaenulikus tegevuses, karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

(Sõnastus enne 24. jaanuari 1997)

Paragrahv 62. Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus

(1) Välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku või nende grupi või nende ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuses, kui see ei ole seotud vägivallaga ning puuduvad käesoleva koodeksi paragrahvis 63 (salakuulamine - Toim.) ette nähtud kuriteo tunnused, karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

(2) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse eest - karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

(Sõnastus pärast 24. jaanuari 1997)