15 000 pisikest Tõravere geeniust, Astrodata võitis juba teise Tiigrihüppe arvutikonkursi

TAIVO PAJU

Miks jooksevad arvutid alati kõige ebasobivamal hetkel kokku, pommitan sissejuhatuseks Peeter Liiki, Astrodata tootmisdirektorit. Peeter Liik vastab kiirelt: «Kui jälgi ajada, siis jõutakse alati ebakindla osani välja. Kusjuures vigaseks osaks võib olla ka tarkvara.»

Eesti arvutiajakiri «Arvutimaailm» korraldas mai lõpus arvutite testi. Hinnati Eestis toodetavate arvutite tehnilisi näitajaid ning töökindlust. Astrodata arvuti sai parima tulemuse.

Eesti ja kogu Baltikumi suuruselt teise arvutitootja, Astrodata tootmiskeskus asub tegelikult Tõraveres. Umbes klassitoa suuruse ruumi keskel on kahes reas koolipinke meenutavad lauad, mille taga spetsialistid arvuteid kokku monteerivad. Seitse inimest töötavad ühe arvuti kallal, enne kui see valmis saab.

Jootekolbi tsehhis ei näe, peamiselt Taivanis, Filipiinidel, Ameerikas, Koreas ja mujal valmistatud detailid kruvitakse lihtsalt arvuti korpuse sisse.

Kas see tähendab, et tegelikult polegi vahet, millise firmamärgiga arvutit osta, niikuinii on kesta sees üks ja sama kraam? Peeter Liik tõrjub küsimuse hoobilt, väites, et erinevate arvutifirmade kvaliteedil on hiiglaslik vahe.

Tõraverre saabuvad pidevalt autod saadetistega 20-30 tehasest, ent tihedas kontaktis ollakse veel 40-50 tehasega. Iga hetk tuleb olla valmis tellima uut partiid osi uuest tehasest.

«Arvutitehnika areneb sellise tohutu tempoga, mingi uuendus tuleb keskmiselt kord kvartalis,» selgitab Jaak Anton, Astrodata direktor ja üks asutajaid. «Sageli juhtub nii, et tehas, mis tootis mingit osa väga hästi, et suuda pärast toote uuendamist seda enam sama hästi teha.»

Eesti tootjad maailmatasemel

Vaatamata sellele, et fanaatikud alustasid laiemalt arvutite tootmist põlve otsas üheksakümnendate aastate algul (sageli nõnda, et välismaine arvuti võeti pulkadeks lahti ning ehitati ümber), on Eesti tegijad suutnud hõivata 80% arvutiturust. Välismaiste arvutite osa pole kasvanud üle 20% ja arvutifännide arvates ei kasvagi.

«Eestis toodetud arvutid on nagu rätsepaülikonnad, kus kõik komponendid pannakse sinu soovi järgi kokku,» kinnitab Raivo Metsvaht, Tartu Ülikooli kliinikumi informaatikateenistuse juhataja. Informaatikateenistus haldab 500 arvutist koosnevat võrku. «Igal juhul eelistan eestimaist.»

«Eestis alustas umbes 250 arvutifirmat, siin tekkis väga tõsine konkurents. See on ellujäänuid kõvasti karastanud,» arvab Astrodata direktor Jaak Anton.

Ehkki Eesti arvutid on välismaistest tunduvalt odavamad, on kvaliteet täiesti võrreldav. Sest kõik arvutifirmad, olgu need siis hiiglased, nagu IBM, Hewlett Packard või Compaq, või siis ühe väikeriigi väiksed firmad, ostavad arvutite kõige tähtsamad osad samadelt tehastelt. Näiteks enamikus arvutites on Inteli protsessorid.

Eestis on tekkinud arvutifirmade vahel selge liigitus: suured, väiksed ning päris tillukesed. Näiteks Ordi toodab üle 200 arvuti kuus, Kernel 75. Teistest on tunduvalt ette rebinud Microlink ja Astrodata. Microlink plaanib detsembris toota 2000, Astrodata 1000 arvutit kuus.

Suuremate tegijate hulka loetakse ka Pennut. Paraku ei tea keegi, kui palju arvuteid firma ikkagi valmistab. Vaatamata sellele, et Pennu aktsiad on börsil, hoitakse toodangunumbreid saladuses. Miks, seda ei ütle Pennu samuti.

Saladuseloor on tekitanud Pennu kohta kuuldusi, nagu oleks firma seotud piraattarkvara kasutamisega.

Järk-järgult on kasvanud ka Eesti arvutifirmade eksport. Astrodata ekspordib praegu 50-60 arvutit kuus, peamiselt Rootsi ja Leetu. «Eksport Leetu pole sugugi kerge, tegemist on ikkagi suurrahvusega. Ühe väikese riigi minek Leedu turule riivab tõsiselt leedulaste uhkustunnet,» tõdeb Jaak Anton.

Ka Saksa turul pole eestlastel enam midagi teha, sest Eesti tööjõu hind on juba Saksa omaga võrreldav. Eesti arvutitootjaid võib edu oodata Skandinaavia ja Ida-Euroopa turgudel.

Microlink ongi seadnud endale eesmärgiks tõusta Ida-Euroopa kümnendaks arvutitootjaks.

Kui arvutit sai maja vastu vahetada

Microlink jõudis hiljuti oma 30 000. arvutini. Ka Astrodatal on neil päevil tulemas pidulik hetk, kui valmib 15 000. arvuti.

Astrodata alustas 286 protsessoriga arvutitest, nüüd on see ammuunustatud etapp. Arvutid on läinud üha võimsamaks, nende mõõtmed aga üha vähenevad. Samas ruumis, kus praegu arvuteid kokku pannakse, asus kunagi astrofüüsika instituudi peaarvuti. Selle protsessor oli tubli riidekapi suurune. Nüüd mahub kümneid kordi võimsam protsessor ära tikutopsi.

Kui Astrodata 1990. aastal asutati, maksis arvuti 40 000 rubla. See oli sel ajal uue auto hind. Aasta varem, kui rubla oli veel kõva raha, sai 40 000 rubla eest osta maja.

Praegu erakätes olev Astrodata asutati kui Kanada-Eesti ühisettevõte. Eesti poolelt oli asutajaks astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituut, väikeettevõte Urania ning Kanadast firma Arbitrators Software Inc.

Tegelikult on kogu asja taga firma omanik, väliseestlane Erich Rannu. Nagu ta ise on tunnistanud, ei olnud sel ebakindlal ajal Eestisse investeerimise põhjuseks mitte ainult ärihuvi, vaid ka soov taasiseseisvuvale Eestile kaasa aidata. Äsja oli Tallinna lauluväljakul vabaduselaulu lauldud ning Balti ketis käed ühendatud. Et saada edukaks riigiks, pidi sellele kõigele järgnema infotehnoloogia kiire areng, oli Erich Rannu siis kindel.

Vaevalt ta nüüd, seitse aastat hiljem, oma investeeringut kahetseb. Astrodata, mis alustas umbes viie Kanadast toodud arvuti edasimüügiga kuus, on nüüd jõudmas tuhande omavalmistatud arvutini kuus. Firma käive on igal aastal kahekordistunud, netokäive (ilma käibemaksuta) ulatub tänavu 160 miljoni kroonini.

Läinud aastal läbilöök Tallinnas

Ent Microlink, mis alustas arvutite valmistamist Astrodatast hiljem, on sama ajaga kasvanud kaks korda suuremaks. «Nende eelis oli see, et nad alustasid Tallinnas. Meil oli Tõraverest raske Tartussegi väljundit saada, Tallinnast rääkimata,» tunnistab Jaak Anton.

Microlinki arengut jälgides oli Astrodata omanikele selge: tuleb minna Tallinna, ja kiiresti. Esimene Astrodata esindus RETi maja neljandal korrusel polnud kuigi õnnestunud. Läbimurre tuli Tallinnas läinud aastal, mil Astrodata avas Liivalaia tänavas oma arvutisalongi.

Astrodata tänavune müügiedu annab alust nõnda uskuda. Tallinna läbimüük annab 60% kogukäibest. Tallinna kontor on tänaseks juba kitsaks jäänud, hiljuti hakkas Astrodata rajama kolmekorruselisele büroohoonele seitsmekorruselist juurdeehitist.

Tänavu võib Astrodatat nimetada tiigrifirmaks, sest võidetud on juba kaks Tiigrihüppe kooliarvutite konkurssi. Esimene võideti koos Microlingiga. Teise, novembri algul lõppenud konkursi tulemuste alusel valmistab enam kui 5 miljoni krooni eest arvutisüsteeme Astrodata üksinda.

Astrodata osaleb tänavu mitmes tiigriprojektis, ehitades koolidele tänavu veel 500 arvutit.

Tänavu on hüppeliselt kasvanud ka kodudesse arvutite ostmine. Pärimisele, millist arvutit koju osta, et see kohe moraalselt ei vananeks, kostis Astrodata tootmisdirektor Peeter Liik: «Kui tahate, et teie arvuti oleks masin ka kahe aasta pärast, siis tuleb arvutiostuga lihtsalt üks aasta oodata.»

Arvutitööstusest kiiremini arenevat valdkonda on tõesti väga raske leida.