/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/09/08/232453t1hfbed.jpg)
Tartu Ülikooli (TÜ) pressijuhi Illari Lääne sõnul kiputakse nende rektori välja käidud ülikooli valitsemismudelist valesti aru saama - see ei tähenda poliitikute ülevõimu, vaid pigem akadeemiliste ringkondade suuremat ühiskonnaga sidumist.
Tartu Ülikool: me ei taha poliitikute ülemvõimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tartu Ülikooli seaduse muudatuste juures ei räägita uue võimaliku nõukogu koosseisuga seoses poliitikutest, küll aga ülikooli välistest liikmetest, sidustamaks paremini ülikooli ühiskonnaga,» ütles Lään Postimees.ee'le.
Tema sõnul tahetakse nõukokku haridusvaldkonna arvamusliidreid, juriste, ettevõtjaid, arste või suurühenduste liikmeid, mitte poliitikuid. «Vastupidi, poliitikute kaasamisele on tehtud isegi selged piirangud.»
Nõukogu on reformiidee kohaselt TÜ kõrgeim otsustuskogu, mis võtab vastu ülikooli arengu ja tegevuse strateegilisi otsuseid, nimetab ametisse rektori ning tema ettepanekul prorektorid ja kantsleri.
Nõukogul on 11 liiget ning selle moodustab riigikogu 5 aastaks valitsuse ettepanekul, kusjuures ettepaneku nõukogu 5 liikme nimetamiseks esitab ministrile Tartu Ülikooli senat.
Nõukogu liikmed, sh senati esitatud nõukogu liikmed ei ole ülikooli töötajad; nõukokku ei saa kuuluda tegevpoliitikud (valitsuse liikmed, riigikogu liikmed, erakondade juhtorganite liikmed).