Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MAIO VANIKO
Tihti pöörduvad inimesed hambavalu ja tursega arsti poole alles viimases (väljakannatamatus) hädas. Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku assistent Ülo Pintson toonitas, et viivitamine tuleb inimesele kahjuks, sest siis võib ta juba vajada haiglaravi. Nõrgenenud organismis võib kaugelearenenud põletik osutuda isegi eluohtlikuks.
Paljud hädalised arvavad, et põletikuline hammas tuleb tingimata välja tõmmata. Võimalusel avab arst põletikukolde ehk abstsessi ja püüab hammast ravida. «Alles siis, kui ravi ei õnnestu, tuleb hammas eemaldada,» kummutas Ülo Pintson levinud arvamust. Kui aga hammas on väga lagunenud, selle juure all on ulatuslik põletik või kui juured on kõverad ja juurekanalit pole võimalik avada, tuleb arstil tõepoolest tange tarvitada.
Lõikus võib päästa hamba
Hambajuure kaudu ei saa põletikku ravida, kui kanal on luustunud või eelneva ravi tõttu muutunud läbimatuks. Sellisel juhul võib aidata operatsioon. Nii on võimalik säilitada hambaid, mis ravile ei allunud. Kui eemaldada juuretipp koos põletikukoldega, jääb hammas alles.
Hambasäsi põletik (pulpiit) ja hamba juureümbrise põletik (periodontiit) on kaariese tüsistused, mille ennetamiseks tuleks hambaid hoolikalt puhastada ja lagunenud hambad ravida. Nn lootusetud hambad tuleks eemaldada enne, kui neil tekib ulatuslik põletik.
Hambaarstil tuleks lasta oma hambaid üle vaadata kaks korda aastas, sest ka ravitud hambad võivad edasi laguneda või neisse märkamatult tekkida uued augud. Hambajuureravi on võrreldav kirurgilise tööga - see on keeruline, nõudes steriilseid tingimusi ning väikeste instrumentidega töötamist. «Kuigi valu on võibolla kadunud, ei tohiks patsient alustatud ravi pooleli jätta,» toonitas Ülo Pintson. «Vastasel juhul laguneb hammas lootusetult.»
Parodontiiti (hammast ümbritseva igeme ja luu põletikku) põhjustab enamasti katt ja hambakivi. Kaugelearenenud parodontiidi korral eemaldatakse operatsioonil põletikulised koed. Luu paremaks taastumiseks asetatakse hävinenud luu asemele luutükikesi. Väga liikuvad hambad eemaldatakse, vähem liikuvaid aitab siduda protees.
Hamba eemaldamine nõuab aega
Tihti tuleb eemaldada ka tarkusehambad, mis on oma asukoha ja ehituse tõttu raskesti ravitavad.
Hambaarstid kinnitavad, et vähe ja vales asendis lõikunud tarkusehamba eemaldamine on raske ja aeganõudev töö. Seetõttu peaks patsient arsti juurde minnes varuma aega, sest mitmejuureliste hammaste eemaldamine võib kujuneda vaevarikkaks. Sageli kasutab arst luu eemaldamiseks puuri, ulatuslikumad haavad õmmeldakse.
Tähtis on, et patsient saaks enne hambaarstile minemist üle hirmust. Kasutatavate väga heade tuimastitega kestab tuimus kuni poolteist tundi, kõrvalmõjusid tekitavad need harva.
Enne hamba eemaldamist peaks patsient kirurgi informeerima südamehaigustest, kõrgvererõhust, suhkruhaigusest, verehaigustest ja allergiast. Mädaste põletike ja südamehaiguste korral määrab arst antibiootikumiravi. «Patsientide seas levinud trihhopoli tarvitamine kõigi hambapõletike puhul on viinud selleni, et põletik ei allu sageli enam ravile,» nentis Ülo Pintson.
Marlitampooni tuleks haaval hoida 20-30 minutit. Kui veritsus siiski jätkub, peaks haavale tugevasti suruma (kokku hammustades) marlitampooni ja oma hambaarsti või kirurgi poole pöörduma.
Süüa, juua ja suud loputada ei tohiks kaks tundi. Samal päeval ei soovitata juua kuuma jooki, suitsetada ega tarvitada alkoholi.
Vahetult pärast operatsiooni ei tohiks juhtida autot.
Vajadusel võib kasutada valuvaigistit, näiteks paratsetamooli. Aspiriini pole soovitatav kasutada, sest see soodustab veritsust.
Suud võib loputada kummelitee või kloorheksidiini lahusega. Viimast saab retseptiga apteegist.
Hambatõmbamise ja teiste suuoperatsioonide järel on tähtis hea suuhügieen. Hambaid tuleb puhastada ja suud loputada korralikult. Et haavalt ei kaoks kaitsev verehüüve, ei tohiks suud loputada liiga tihti.