Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIIU RITARI
Tuleva aasta 21. jaanuaril saanuks tuntud raadio- ja teleajakirjanik Valdo Pant seitsmekümneaastaseks. Saabuvaks sünniaastapäevaks tahetakse Pandi sünnikohas Põlvamaal Valgjärve vallas valmis saada mälestuskivi, mis pannakse Pikajärve mõisa parki. Pandi mälestuse jäädvustamist korraldab oma kulu ja kirjadega Pikajärve mõisa praegune omanik, kohalik ärimees ja sportlane Relvo Värton.
Valdo Pant sündis Põlvamaal Valgjärve vallas, tema sünnikodu jääb Saverna ja Pikajärve vahele, Pandi isa oli eesti ajal kohalik Valgjärve konstaabel. Valgjärvelt kolis Pantide pere Jõgevamaale. Valdo Pant on lõpetanud Sadala kooli ja Mustvee gümnaasiumi. Pärast lühiajalist kooliõpetajaameti pidamist sai Valdo Pandist juba 1948. aastal raadioajakirjanik, 1962. aastast kuni oma surmani 1976. aastal töötas ta Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kommentaatorina. Eesti rahvas mäletab Valdo Panti eelkõige saatesarja «Täna 25 aastat tagasi» autori ja saatejuhina.
Valdo Pandile mälestuskivi avamist on varemgi kavatsetud. Kohe pärast Pandi surma plaaniti mälestustahvli avamist tema sünnikodus, aga et Pandi sünnikodu näinud õige räämas välja - seal elasid kohaliku kolhoosi abitöölised -, siis laitnud tollane kultuuriminister mõtte maha.
Tänaseks on Valdo Pandi sünnikodu juba pikemat aega tühjana seisnud, maja on lagunenud. «Et praegu sobib mälestuskivi sinna veelgi vähem kui paarikümne aasta eest, siis oleme mõelnud selle paigutada Pikajärve mõisa parki,» ütles Valgjärve valla elanik, orienteerumissportlane ning ärimees Relvo Värton.
Värton on Pikajärve mõisa omanik, mõisnikuks sai ta 1996. aasta mais, kui ostis erastamisagentuurilt ära riigile kuulunud lagunema hakanud mõisahooned. Praegu teeb ta mõisas remonti, aastakümneid psühhokroonikute koduks olnud omaaegsesse mõisahoonesse rajatakse tänapäevane turismikeskus.
Relvo Värton ütles, et mälestuskivi koht on tal välja vaadatud, kivi alus on paigas ja ka kivi ise on olemas. Ilus must raiumiseks sobiv kivi leiti sealtsamast mõisast.
Kivi kavand ei ole veel lõplikult valmis, kuid kiviraidur on teada - selleks on kohalik Valgjärve mees Aadu Kullamäe.
Mälestuskivi vajalikkust põhjendades märkis Relvo Värton, et Pant on mees, keda maksab mäletada. Relvo abikaasa Saima Värton on kunagi Saverna kooli pioneerijuhina koos koolilastega uurinud Pandi elulugu ja tema osa eesti ajakirjanduses. Relvol endal on aga isiklikud kustumatud mälestused ajast, mil ta ajaloohuvilise Tallinna koolipoisina käis Kungla hotelli baaris Valdo Pandiga vaidlemas.
Valdo Pandile mäletuskivi püstitamise asja on arutatud ka kohaliku Valgjärve vallaga, on kaalutud võimalust asutada mittetulundusühing, mille ülesandeks oleks Pandi mälestuse jäädvustamine. Relvo Värton lisas, et kergem ja vähem aeganõudev on siiski oma kulu ja kirjadega mälestuskivi avada kui mittetulundusühing moodustada.