Nooremleitnant Karm otsib kaassüüdlasi, Baltpati ülem Alar Laneman on luurerühma endise ülema intervjuust üllatunud

TOOMAS SILDAM

Kurkse väinas 11. septembril 14 meest hukkununa kaotanud Baltbati luurerühma ülem nooremleitnant Jaanus Karm süüdistab kompanii ja pataljoni juhtkonda, kelle tööd ta enda sõnul tegema pidi. Baltpati ülem major Alar Laneman ei nõustu temaga.

«... kui ülevalt ei tulnud mingeid juhtnööre, pidin ise tegema teiste meeste tööd,» põhjendab nooremleitnant Jaanus Karm eilses «Eesti Päevalehes», miks ta kavandas Kurkse väina jalgsi ületamise, mis nõudis 14 rahuvalvaja elu. Kaitseväe juhataja Johannes Kert tagandas nooremleitnant Karmi rühmaülema kohalt ja kaitsepolitsei tunnistas ta ametlikult kahtlustatavaks.

Karm kinnitab, et pole Baltpati staabist saanud ühtegi väljaõppeplaani. «Pidin ise hakkama tegema kompanii ja pataljoni juhtkonna tööd, et mitte lasta rühmal niisama istuda,» kaitseb nooremleitnant enda tegutsemist Pakri saartel korraldatud luurerühma õppuse «Vilets elu» ettevalmistamisel.

Baltpati ülem major Alar Laneman, kes on praegu Adazhis pataljoni staabiõppusel, ütles, et on Karmi intervjuust üllatunud, kuid keeldus kommentaaridest. «Oma arvamuse võin öelda uurimisorganitele või nooremleitnant Karmile endale, kuid ei pea eetiliselt õigeks seda teha ajakirjanduse vahendusel,» rõhutas major Laneman, kelle hinnangul nõuaksid Karmi väited pikemat selgitust ja klaarimist. «Igaühel on oma tõde, mina ei taha seda teistele peale suruda,» hoidus ta otsestest vastustest.

Kapo esitas Karmile kahtlustuse, et too ületas oma volitusi, kuna luurerühma õppeplaanis pole ette nähtud veetakistuse ületamist. «Võimalik, et ei ole ette nähtud, aga ma ei ole seda treeninguplaani näinudki, seda peaks juhtkond mulle tutvustama,» ütles Karm nüüd «Eesti Päevalehes». «Astusin üle oma volitustest, sest hakkasin koostama tunniplaane, mis ei ole minu, vaid kompaniiülem Ain Rekkandi töö.»

Baltpati ülema major Lanemani sõnul oli septembrikuuks tema pataljonis ning kitsamalt selle staabi- ja tagalakompaniis, kuhu kuulub ka luurerühm, «olemas vajalik plaan».

«Sõjaväes ei ole nii, et iga taseme ülem teab mitu taset kõrgemale, mis aga ei tähenda, et seal «kõrgemal» midagi ei tehta,» kirjeldas Baltpati ülem militaarelu laiemalt.

Karm ütles «Eesti Päevalehele», nagu poleks ta kunagi väitnud, et kompanii juhtkond andis talle Kurkse väina jalgsi ületamiseks «rohelise tule». «Olen öelnud, et juhtkond teadis õppusest Pakril ja lubas seda läbi viia. Juhtkond ei tundnud huvi, mida tegema hakkame,» rääkis Karm.

15. septembri õhtul näitas «Aktuaalne kaamera» intervjuud luurerühma ülemaga, kes kasutas pärast pikaleveninud pausi just väljendit «roheline tuli», millega iseloomustas kompanii ülema ja rahuoperatsioonide keskuse väljaõppeosakonna ülema suhtumist Pakri õppusesse.

Paul Varuli juhitud valitsuskomisjon jõudis aga järeldusele, et rühmaülem Karm «ei teavitanud otseseid ülemaid kavandatava õppuse sisust ning ülemad ei huvitunud õppuse üksikasjadest, ei nõudnud ega kontrollinud täpset kava».

Karm oli enda koostatud plaani märkinud õppuse «Vilets elu» toimumise ajaks 10.-11. september, tegelikult lahkus luurerühm Paldiskist Pakrile juba 9. septembri pärastlõunal. «Postimehe» andmeil faksis nooremleitnant Karm õppuse teate kompanii staapi Adazhisse peaaegu viimasel minutil, kompanii ülem leitnant Ain Rekkand tahtis küll toimuvat täpsustada, kuid ei saanud enam luurerühma ülemaga ühendust.

«Karmil on praegu keeruline periood ning võib inimlikult mõista, et ta püüab leida Kurkse tragöödia kaassüüdlasi. Paraku on aga nii, et selle õnnetu õppuse kavandas tema ise ja just tema järel astus luurerühm 11. septembri keskpäeval külma Kurkse väina,» ütles eile üks kaitseväe kõrgem ohvitser.