Telearvustus, Palju talki, vähe show’d

RAIMU HANSON

«Täna õhtul Mart Mardisalu», 7. oktoober, TV 3

Nädal tagasi teisipäeval oli Mart Mardisalu oma esimest talkshow’d sisse juhatades rabe. Võibolla ei saanud ta enne saadet rambipalaviku pärast öösel korralikult magada või lihtsalt närveeris liiga palju. Aga eks ole ju iga algus raske.

Algus oli raske samuti operaatorile, kes ühel hetkel unustas kaamera ja pööras objektiivi sujuvalt lae poole. Ja kellavaataja, kes saatejuhile õigel hetkel märku oleks pidanud andma, polnud samuti oma ülesannete kõrgusel. Seetõttu jäi moekunstnikuga jutuajamine vestlejatele endilegi ootamatult lühikeseks, nii et lahkuv moelooja haaras püsti karates ja saatejuhti käteldes veeklaasi ja proovis selle sisu endale kähku kurku kallata.

Teises, üleeilses saates ei juhtunud midagi samaväärset. Küll aga sugenes sellest jututunnist küsimus, kas ei peaks (euro)poliitikutele esitama sootuks teist laadi, isiklikumaid küsimusi. Võibolla tuleks kuivapoolse jutuga persoone hoopiski vältida. Selleks, et Mardisalu ei peaks oma show’s lugema ette «Top 10» põhjustest, miks tema saade ei ole esimese kümne telesaate hulgas.

Saate nimetatud ja nimetamata nõdrad kohad saab normaalse kuulmisega inimene tegijaile andestada, sest nad on osanud stuudiosse kutsuda ansambli Jaak Jürissoni juhtimisel. Ja olgugi ka järgmisel teisipäevaõhtul palju talki ja vähe show’d, on muusikud parimad, keda Eestist valida. Ja hea, et nad mängivad mitu lugu. Nii ei saa öelda, nagu olen kuulnud öeldavat «Evita» filmi kohta: «Ühe laulu pärast ei olnud mõtet kinno minna.»