/nginx/o/2008/05/19/42212t1h930b.jpg)
Siseministeeriumi kohanimede nõukogu otsustas täna kanda nimekuju «Setomaa» ning üheksa Eesti poolel asuva seto nulga nimetuse kohanimede registrisse.
Setomaa nulgad jõuavad kohanimede registrisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega on nüüdsest Setomaal võimalik sarnaselt kihelkondade tähistamisega paigaldada koostöös maanteametiga pruunikarva märgid ajalooliste nulgapiiride tähistamiseks, kirjutab Setomaa.ee.
Kohanimenõukogu liikmed ei esitanud ühtegi nimekirjaga mittenõustuvat arvamust, küll aga oli arutusel nimekuju Setomaa.
Kohanimede nõukogu aseesimees ning Eesti Keele Instituudi vanemteadur Peeter Päll rääkis, et eesti kirjakeeles on seni kasutatud nimekuju Setumaa, ent siin saab siiski lähtuda asjaosaliste endi soovist. Tema sõnul saab viidata ka õigekeelsussõnaraamatu kohanimevalimikule, kus Setomaa kõrval on ilma mingi kommentaarita esitatud ka Setumaa.
Seto Kongressi Vanemate Kogu on hiljaaegu EKI-le teinud ettepaneku tunnistada ka vorm «seto» kirjakeelseks. Praeguses ÕS-i sõnastikuosas seda veel ei ole.
Pälli sõnul on keeletoimkond seda kaalunud ja leidnud, et kirjakeeles on «setu» ja «seto» mõlemad sobivad. «Seega pole minu meelest takistust kinnitada nimeks Setomaa,» sõnas Päll.
Praegu on Setomaa tema hinnangul eesti ühiskeelses kasutuses väga hästi läbi löönud, näiteks Google annab 78 000 vastet, Setumaa 36 600.
Võru Inistuudi teaduri Evar Saare sõnul on oluline ka fakt, et peaaegu kõik kohalikud organisatsioonid, olgu nende töökeeleks seto keel, eesti keel või mõlemad, on oma nimes kasutanud kohanime kuju Setomaa. «Nii et igal juhul oleks selline lahendus lihtsam ja ootustele vastavam,» lisas ta.
Setomaal ei ole olnud kihelkondi, vaid piirkond on ajalooliselt olnud jagatud nulkadeks. Nulki on olnud 12 (kolm neist asuvad nüüd Venemaa poole peal), ühes nulgas keskmiselt 20 küla.
Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav.