Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO IDEON
Leedu valitsus on alustanud oluliste suurettevõtete massilist müüki, mis tõmbab naaberriigile Lääne rahameeste pilgud. Järgmise aasta erastamise tulipunktis on Leedu naftatehas Mazeikiu Nafta, sidemonopol Lietuvos Telekomas, Klaipeda sadama suurim operaatorfirma KLASCO ning muud firmad, millest mitmele ihub hammast ka Eesti kapital.
Eesti väärtpaberifirma Talinvest-Suprema finantseerimise osakonna juhataja Henrik Igasta peab juttu Leedu erastamise mahajäämusest võrreldes Eestiga müüdiks. «Väikeste ja keskmiste riigifirmade müügi on nad sisuliselt lõpetanud. Nüüd algab strateegiliste ja infrastruktuuri ettevõtete kiire erastamine,» ütleb ta.
Leedus on sarnaselt Eestiga olemas erastamisagentuur, aga tähtsamate firmade mahamüümine käib seal Euroopa asjade ministeeriumi kaudu, mida juhib Laima Andrikiene. Investorid peavad euroministeeriumi juhtkonda edumeelseks, eriti võrreldes paljude Leedu riigiettevõtete ning töötajatele müüdud firmade tardunud juhtimisstiiliga.
Erinevalt Eestist ei hakka Leedu riik ise suurkompaniidega läbi rääkides pead vaevama ja äriplaane valitsuse istungil tagasi lükkama. Süsteem toimib teisiti: otsitakse rahvusvahelise kogemusega tugevad erastamisnõustajad, kelle asjaks saab erastamisprogrammi väljatöötamine, müügikonkursi korraldamine ja võimalike investorite leidmine.
Selline skeem on olnud laialt kasutusel läänemaailmas infrastruktuuri ja suurettevõtete erastamisel, samuti tõusvatel turgudel Ladina-Ameerikas, Poolas ja Ungaris.
Kahes nõustajate leidmiseks peetud konkursi võitnud konsortsiumis osaleb Eesti Talinvesti gruppi kuuluv Talinvest-Suprema. Kõne all on esimese suurusjärgu erastamistähed: Mazeikiai naftatöötlemistehase ja KLASCO kontrollpakkide müügi tehingud.
Naftatehas ootab suurtehingut
Suurim ja põnevaim lähiajal müüdav Leedu firma on kahtluseta Mazeikiai naftatöötlemistehas (Mazeikiu Nafta). Tegemist on Baltimaade ainsa naftatöötlemiskompleksiga, mis on samas üks modernsemaid Euroopas.
«Tehas renoveeriti aastatel 1980-1989, veel Vene raha eest. Pärast Leedu taasiseseisvumist elas ta läbi mõõnaperioodi, kuid käive on aasta-aastalt stabiilselt kasvanud. Tänavu peaks ettevõte esmakordselt kasumisse jõudma,» seletab Igasta.
Mazeikiai poolaasta majandustulemus oli null, ent aasta arvestuses võib selle kasum Talinvest-Suprema analüütikute hinnangul kasvada 30-50 miljoni litini (umbes 100-175 miljonit krooni).
Mazeikiai müümise nõustajaks valitud konsortsium koondub Prantsuse panga Banque Paribas ümber, mis on Igasta sõnutsi nafta-gaasisektoris mandri-Euroopa tugevamaid panku, olles samas kõva erastamiskogemusega. Eestis on Paribas rahastanud idapiiri valveks Thompsoni radarite hankimise tehingut.
Teisteks Mazeikiai müügikonsortsiumi osalisteks on audiitorfirma Ernst & Young, Talinvest-Suprema ning advokaadifirma McDermott, Will & Emery. Talinvest-Suprema osaks jääb aktsiate müügi ja emissioonide korraldus.
Igasta iseloomustab Mazeikiaid kui Leedu kontekstis «ütlemata suurt ettevõtet». Tehase aktsiakapital on 584,6 miljonit litti (üle 2 miljardi krooni), turuväärtus aga umbes 1,3 miljardit litti (ligi 6 miljardit Eesti krooni).
Hiiglaste põrkumine
Mazeikiais tahtjaid Igasta sõnul puudu ei tule. «Kindlasti on huvilised Vene suuremad tegijad, sealhulgas peamine toornafta tarnija Lukoil.»
«Lääne poolelt loodavad leedulased ise väga, et ostjaks oleks Exxon. Seda ilmselt poliitilistel ja julgeoleku kaalutlustel, et saaks riiki sisse rahvusvahelisi suurfirmasid. Mina Exxoni võimalikku huvitatust kommenteerida ei oska,» tõdeb Igasta.
Ühe Mazeikiai ostjakandidaadina nähakse ka Soome Nestet. Norra Statoili eriti huviliseks ei peeta, kuivõrd tal on oma töötlemiskeskused juba küllalt hästi strateegiliselt paigutatud.
«Arvan, et potentsiaalne ostja tuleb ida poolt. Samas sõltub edasine paljus ülevõtja strateegiast: kui ostetakse idast, ei ole tehasel hiljem toodete müügil sinnapoole palju asja. Kui läänest, ei lähe toodangut kuigivõrd läände,» räägib Igasta.
Tõenäoliselt oleks Leedule kõige rõõmustavam, kui kohapeal leiduks kapitaliste, kes oleksid võimelised tehase ära ostma.
Mazeikiai erastamisnõustaja esindaja usub huvi ka Eesti naftaäri tugevamate tegijate seast. «Ei välista võimalikku tahet mingil kombel osaleda, kuid kardan, et see on nendele veidi liiga suur tükk,» arvab ta.
Lähiajal tahetakse erastada ka Lietuvos Kuras, suur riiklik mootorikütuse jaemüügikett, sisuliselt Leedu EK. Selge on gaasikompanii Lietuvos Dujos müükitulek.
Energiasektori erastamist varjutab jätkuvalt kehvas seisus Ignalina tuumaelektrijaam, mida Leedu riik peaks uuendama. Eelkõige võib kõne alla tulla jaotusvõrkude müük, üks huvitundjaist on olnud Saksa Preussen Elektra.
KLASCO müüakse juuni lõpuks
Klaipeda sadama suurima veostega tegeleva stividorfirma Klaipedos Juru Kroviniu Kompanija (KLASCO) aktsiate kontrollpakk müüakse erakätesse 1998. aasta teiseks kvartaliks. KLASCO kaubakäive on umbes 70% kogu sadama kaubakäibest, kui kütus välja arvata.
KLASCO erastamiskonsultantide grupi juhtpartner on Saksa kompanii Rogge Marine Consulting, mis on tegelnud sadamaerastamistega 18 aastat. Teised osalised on Talinvest-Suprema Väärtpaberite Leedu tütarfirma Suprema Securities, audiitorfirma Arthur Andersen ja üks Leedu juhtiv advokaadibüroo.
KLASCO 1996. aasta auditeeritud netokäive oli 182,6 miljonit litti (üle 640 miljoni krooni) ja puhaskasum 4,4 miljonit (umbes 15,5 miljonit krooni). Käibe kahekordistamine ei tohiks olla restruktureerimisel probleem, väidavad asjatundjad.
Müükimineva osa suurust ei olnud eelmiseks nädalaks veel paika pandud. Hetkel on Leedu riigi käes 93% aktsiaid, 7% kuulub töötajatele ja mõnele investorile. «Eeldatavasti müüakse KLASCO kontrollpakk, esimeses etapis 51-67% aktsiakapitalist,» teab Igasta.
KLASCO ostmiseks võib huvi olla ükskõik mis ilmakaarest. «Ideaalis võiks kokku saada mõne konsortsiumi, kus tuumikomanikule lisanduks finantsinvestoreid, sadama kasutajaid, ehitusfirmasid jt, selline skeem on maailmapraktikas levinud. Kuid konkreetsemaid kõnelusi pole veel olnud,» räägib ta.
Samuti on müüki tulemas Leedu riiklik merelaevandus (LISCO). Laevandushaidel tuleb seega valida, kas minna LISCO, samuti peatselt müüdava Läti merelaevanduse või igaks juhuks mõlema järele. Leedu merelaevanduse suhtes on mõtteid Tallinki laevade operaatoril Hansatee.
Pangasektor ootab tõusu
Leedu finantssektoris on riigi osalus praegu märksa suurem kui Eestis. Pankadest on erastamata Leedu Hoiupank (Taupomasis Bankas), mis on aktivatelt Baltimaade viies. Seda aga esialgu ei müüda. Pakkuda on Baltimaade seitsmes, Agropank (Zemes Ukio Bankas), ning üheksas, Leedu Riigikommertspank.
Agropanga erastamiseks nõustaja leidmine on lõpusirgel ning Henrik Igasta sõnul jääb mulje, et see pank on põhimõtteliselt müüdav.
Aasta algul keerlesid Zemes Ukio ümber ka Hansapank ja Hoiupank Eestist, kuid nood praakisid võimaliku tehingu pärast lähitutvust välja. Igasta arvates ei saa välistada, et huvilisi võiks leiduda Poolast või Lääne-Euroopast. «Skandinaavia pangad on väga konservatiivsed ja ka Merita ei võta teda kindlasti mitte,» arvas ta.
Leedu pankade erastamise pähkel on siiski Riigikommertspank, mida Eesti suurpangad samuti on uurinud. Kohalik rahandusministeerium üritas kahjumis panka suvel müüa, kuid hoolimata tähtaegade mitmekordsest pikendamisest ei laekunud pakkumisi. Hetkel on ainus panga ümber tõsisemalt tiirutaja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
Raskustes oli ka suuruselt Tartu ERA Pangaga võrreldav Litimpeks, mis on aga lõpuks müüdud norralastele. «Seal on päris tõsised investorid, ilmselt nad tõstavad Litimpeksi ka jalule,» arvab Igasta.
Leedu pangasektor on tema sõnul huvitav sellepärast, et finantsteenuste pakkumisel on Leedus võrreldes Eestiga veel palju kasvuruumi. «Ettevõtted finantseerivad strateegilisi investeeringuid veel enamasti omakapitalist. Kui tekivad tuumikinvestorid, aktiviseerub võõrkapitali kasutamine ilmselt oluliselt.»
Esimene välispank on Leedusse juba jõudnud - Poola Kredyt Bank PBI oma filiaaliga. Samuti kõneldakse Prantsuse Societe Generale filiaalist, mis on varem avatud Riias.
Teine suure mahuga finantsäri, liising, on Leedus juba korralikult käima läinud. Sealjuures on esikohtadel umbes võrdse mahuga Eesti Hansa Liisingu tütarfirma UAB Hanza Lizingas ning välisinvestoritele kuuluva kohaliku pangaliidri Vilniaus Bankase liisingufirma.
Erastamise seisukohalt on äärmiselt põnev Leedu riiklik kindlustusettevõte Draudimas. «See on Baltikumi suurim kindlustaja, mis teeb nii elu- kui varakindlustust. Firmast müüdi 30% juba maha, 70% jääb veel müüa. Konkreetset strateegiat Leedu riigil praegu pole, aga tõenäoliselt on see järgmise aasta küsimus.
Draudimas on küll institutsioon, mille peale ihuvad hammast nii Lääne kui Eesti tegijad,» nendib Henrik Igasta Talinvest-Supremast.