Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VIIA PARTS
ANU-ELL VISBERG
ANU-ELL VISBERG
Viia Parts on Eesti Põllumajandusülikooli lektor ja Anu-Ell Visberg on Eesti Põllumajanduskooli assistent.
Et aidata võlgadesse sattunud inimesi, on eri maades loodud riiklikult finantseeritavad nõustamiskeskused. Soomes Hämeenlinnas korraldatud rahvusvahelisel konverentsil oli tähelepanu all võlakohustuste teke, maksejõuetuse põhjused ja tagajärjed ning kriisiolukordade lahendamine.
Enamikus Euroopa riikides on kujunenud olukord, kus üha rohkem inimesi ei jõua oma maksekohustusi täita. Individuaalsed põhjused ilmnevad leibkonnas: võlad, väikesed sissetulekud ja madal haridustase. Sotsiaalseteks põhjusteks loetakse dramaatilisi elusündmusi: töökoha kaotamine, lahutus, pikaajaline haigus, perekonnaliikme surm. Strukturaalsete põhjustena on välja toodud laenupoliitika, puudulikud seadused, maksureform, tööpuudus, kõrged intressimäärad ja eluasemeturg.
Euroopas on arenenud nõustamissüsteem
Konverentsi üks korraldajaid The Guarantee Foundation on Soome suurim eraõiguslik organisatsioon, millelt on laenutagatisi saanud vanglast vabanenud ja eluraskustesse sattunud endised psühhoneuroloogiahaigla patsiendid, aga ka töötud, lahutatud ja sotsiaaltoetusest ilmajäänud.
Hämeenlinna konverentsi teine korraldaja STAKES jälgib sotsiaalse heaolu ja tervishoiu olukorda ja koostab ametlikke statistilisi andmebaase. Kolmas korraldaja CDN analüüsib leibkondade tulusid-kulusid ning nõustab inimesi kohustustega (laenud, maksmata kommunaalteenused, järelmaksud) kaasnevate sotsiaalsete probleemide alal.
Võla- ja majandusalane nõuandesüsteem hõlmab nelja valdkonda: psühholoogiline abi, majandusnõuanne (peamiselt leibkonna eelarve koostamine), sotsiaalne ja juriidiline (peamiselt võlaõiguse) nõustamine.
Nõustaja abi vajavad nii võlaprobleemi ennetavad kui ka (suurtesse) võlgadesse sattunud inimesed. Lisaks personaalsele nõustamisele pakutakse koolitust: isikliku ja pere-eelarve koostamine, tarbijalaen ja säästmine, eluasemelaen, suhtlemine pankadega, laenuandja ja -võtja õigused jne.
Eestis kasvab maksujõuetute hulk
Eestis on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud eraisikutele antud laenude maht. Eesti Panga andmetel olid kommertspangad andnud eelmise aasta juuli lõpus eraisikutele 1,2 miljardit krooni laene, tänavu samal ajal 3,1 miljardit krooni (sh tarbimislaene 1,1 miljardit ja eluasemelaene 1,5 miljardit).
Üha kasvavad rahaprobleemid ja tõenäosus võlgadesse sattuda. Suitsiidide põhjuseks on väga sageli võlad ja toimetulekuraskused. Selle aasta esimeses kvartalis elas 40-50% Eesti elanikest alla elatusmiinimumi («Ärielu» 9/97).
Ka Eestis on tekkinud vajadus eraisikute nõustamisteenuste järele. Senini on mõeldud ainult tagajärgede likvideerimisele, mitte aga maksujõuetuse ning vaesuse põhjustele. Nõustamisteenistus ei saa olla kommertsettevõte, sest potentsiaalsed kliendid on niigi makseraskustes. Teiste riikide kogemusi arvestades peaks riik teenistust vähemalt osaliselt finantseerima. Lisaraha võiks teenistus saada vabatahtlikest annetustest, millele laieneks tulumaksusoodustus.
Nõustajad saaksid aidata võlgadest põhjustatud kriise ennetada ja õpetada tulude ja kulude eelarvet koostama. Ka Eestis võiksid nõustamiskeskused pakkuda infot tarbijakaitse- ja võlaõiguse alaste seaduste kohta.