Jaak Leimann: Eesti ei ole Tshehhist kehvem,

URMAS TOOMING

Kogemuste vahetamiseks ja teineteiselt õppimiseks on Eestil ja Tshehhil mõttekas tihendada kaubandus-, tööstus- ja muid sidemeid, sest mõlemad riigid hakkavad arvatavasti järgmisel aastal pidama läbirääkimisi Euroopa Liitu astumiseks, ütles majandusminister Jaak Leimann.

Tööstus- ja kaubandusministri Karel Kühneli kutsel Tshehhi Vabariigis viibinud Leimann märkis, et Eestil ei ole Tshehhiga võrreldes suurt midagi häbeneda. Mõnel alal on Eesti sellest endise sotsialismileeri ühest edukamast riigist isegi ette läinud.

Vabakaubanduslepe pole andnud tulemust

Tshehhi ja Eesti vabakaubandusleping kirjutati alla mullu aprillis ning kehtib ajutiselt samast hetkest. Tänavu sügisel ratifitseerivad lepingu tõenäoliselt mõlema riigi parlamendid.

«Analüüsisime Tshehhis, kuidas on riikidevaheline kaubandus pärast lepingu allakirjutamist edenenud,» ütles Leimann. «Tuleb tõdeda, et kaubavahetuse maht ei ole kasvanud. Arutasime põhjusi ning seda, mida edasi teha.»

Pooled leppisid kokku ühiskomisjoni loomises. Komisjon hakkab jälgima ja edendama vabakaubanduslepingu täitmist. Tõenäoliselt järgmise aasta kevadel koguneb komisjon esimest korda Tallinnas.

Tshehhi kaubad sobivad eestlastele

Eesti importis mullu Tshehhist umbes 8 korda rohkem kui sinna eksportis. Sama suhe on säilinud ka tänavu. Kõige rohkem veab Eesti Tshehhi Vabariiki valmis toidukaupu, järgnevad puit ja puidutooted ning seadmed ja masinad. Impordis on juhtkohal sõidu- ja kaubaautod, jalgrattad, keemia- ja keraamikatooted.

«Tshehhi glasuurplaadid, kraanikausid ning WC-potid on ju veel nõukogude ajast Eestis hästi tuntud ja hinnatud,» selgitas minister. «Pealegi on need hinna poolest inimestele vastuvõetavad.»

Visiidi käigus ilmnes, et kõigele vaatamata on Tshehhis Eesti kohta vähe teavet. Kehtib ka vastupidine infovaegus. Tänavu mais oli Tallinnas küll Tshehhi tööstusnäitus, kuid selle külastatavus jäi kahjuks tagasihoidlikuks.

«Võibolla on lihtsalt hoiak selline, et vaid see, mis tuleb läänest, on hea,» lisas minister. «Endiste sotsialismimaade kaup on poolvilets, endisest Nõukogude Liidust tulnu aga hoopis kehv. Tshehhi oli aga enne ja on ka praegu tugev tööstusriik ning sealsete kaupade kvaliteedi ja hinna suhe on selline, mis just meile huvi pakub.»

Visiidi käigus külastati trammitehast „KD, mille sõidukid liiguvad ka Tallinna tänavatel. Leimanni sõnul arutati tehases nii vanadele trammidele varuosade kui päris uute sõidukite ostmist. Et ettevõte on ehitatud endise Nõukogude Liidu tohutuid vajadusi arvestades, tuntakse nüüd huvi iga, ka kõige väiksema tellimuse vastu. „KDs olid kaasas ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Volta esindajad, et uurida trammide ehitamisel allhanketööde võimalusi.

«Alla kümne trammi tehas korraga müüa ei taha,» ütles Leimann. «Võibolla 2000. aastal suudame sellise koguse osta. Tshehhis rääkisime ka palju ühistranspordi arengust. Minus süvenes küll veendumus, et üleautostunud linnades nagu Tallinn ja Praha on vaja eelisarendada trammi- ja trolliliiklust ning piirata autode hulka kesklinnas. Ülikallid maa-alused parklad, viaduktid, läbimurded ja muu sellise võiks tegemata jätta. Palju arukam on investeerida moodsatesse ja mugavatesse trammidesse, trollidesse, bussidesse.»

Majandus olgu veelgi liberaalsem

«Üldiselt on ju teada, et Tshehhil on praegu teatavad majandusraskused,» märkis Leimann. «Need on suurel määral põhjustatud kahest asjaolust: sealsed pangad on enamasti riigi omanduses ning erastamine käis vautsheritega ehk meie mõistes EVPdega.»

Vautsheritega erastamise tagajärjel ei tekkinud tuumikinvestoreid, kellel oleks piisavalt raha ja huvi ettevõtteid arendada. Paljud inimesed, kes vautsherid kätte said, müüsid need kiiresti investeerimisfondidele. Need omakorda olid eelkõige huvitatud kasumi väljapumpamisest, mitte aga ettevõtete tõhusast majandamisest ja juhtimisest. Seetõttu ongi erastatud firmad sattunud raskustesse.

Leimann ütles, et panganduse ja erastamise alal on Eesti kindlalt Tshehhist ette jõudnud. Tuumikinvestor, kes on ettevõtte kõva raha eest ostnud, mõtleb pingsalt, kuidas panna see raha võimalikult kasulikult tulu tooma. Erakapitalil põhinevad pangad on aga huvitatud, et laenata raha just niisugustele investoritele.

Tshehhi majandusraskustest annab tunnistust seegi, et valitsus arutab praegu üksikisiku tulumaksu määra tõstmist, et saada riigieelarvesse lisaraha ja vähendada eelarve defitsiiti.

Et Tshehhis on praegu vähemusvalitsus, ei lähe tulumaksu suurendamine Leimanni hinnangul tõenäoliselt lihtsalt. Tshehhis kehtib astmeline tulumaks vahemikus 15-43%. Valitsus tahab seda oluliselt suurendada.

«Ma küsisin Tshehhis, kuidas nad kavatsevad raskustest üle saada,» ütles Leimann. «Sain vastuseks, et ainuke väljapääs on veelgi liberaalsem majandus. Aprillis proovisid tshehhid teatavasti pidurdada importi, kehtestades nõude, et importimiseks tuleb deponeerida teatav rahasumma. Nüüdseks on niisugune nõue kaotatud, sest see lihtsalt ei töötanud. Uus seisukoht on, et kaubandusrezhiim peab olema veel vabam. Olles tänavu viibinud nii Sloveenias, Ungaris kui Tshehhis, tahan rõhutada, et need tihti eeskujuks seatud ja koos meiega Euroopa Liitu pürgivad maad on tegelikult Eestist vähem liberaalsed.»

Minister märkis, et ettevalmistused Euroopa Liitu astumiseks on Tshehhis ja Eestis enam-vähem samal tasemel. Tshehhis on võibolla vaid läbirääkimiste taktika rohkem läbi mõeldud. Samuti on seal põhjalik ja mahukas andmepank, kust saab pidevalt teavet seadusaktide harmoniseerimise kohta.