Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
Enne ruumide soojustama hakkamist tuleks kõigepealt üle vaadata aknad, siis laed ja põrand. Paneelmaja seinte soojustamine on AS Isover-Klaasvilla müügijuhi Elar Vildi sõnul spetsialisti abita väga riskantne tegevus, sest omal käel tegutsedes võib oodatud sooja toa asemel tulemuseks olla külm ja niiske ruum. Sageli on suureks probleemiks majade puudulik ventilatsioon, mis tingib ruumides halva sisekliima.
Kõige lihtsam on soojustada eramaja, kõige keerulisemas seisus on aga mitmekordsed telliskivimajad, sest konstruktsiooni väikese jäikuse tõttu võivad seintesse kergesti tekkida praod. Paneelmajad on viimastest paremas olukorras tugevama konstruktsiooni tõttu.
«Aastakümneid on meil soojusisolatsiooniks kasutatud selleks otstarbeks kõlbmatuid materjale,» kinnitas Elar Vilt. Paljude majade puhul pole üldse teada, mis materjale on ühes või teises piirdes soojustamiseks kasutatud. Projektis võib olla kirjas üks materjal, seina on pandud aga teine. Seinapaneelides võib olla kasutatud penoplasti, mineraalvatti, TEP-plaate jne. Ka isolatsioonikihi paksus on tihti ettenähtust väiksem. Eestis on vanemate majade seinte soojapidavus keskmiselt kolm korda väiksem, lagede soojapidavus viis korda väiksem, kui arenenud maades on tavaks.
Rõdu kinniehitamiseks on vaja luba
Nõukogude ajal ehitatud mitmekorruselistes majades on korteri suureks jahutajaks rõdu. Paljud korteriomanikud on kalli soojuse säästmiseks omal käel rõdud kinni ehitanud. Tegelikult on selline maja välisilmet rikkuv isetegevus keelatud.
Tartu linnavalitsuse ehituskorralduse osakonna juhataja Hendrik Ilvese sõnul peab vastavalt planeerimis-ehitusseadusele (14. juunist 1995) olema millegi ehitamiseks maa peale või maapõue, ehituse laiendamiseks ja ehituse konstruktsiooni muutmiseks luba (kaasa arvatud siseseinte lõhkumine ja ukseavade tegemine). Loa saamiseks tuleb pöörduda linnaplaneerimisosakonda ja esitada eskiis. Arhitektid ütlevad, kas nad on sellega nõus või ei. Selle järgi peab kodanik tellima projekti. Projekti maksumus kõigub tuhandetes kroonides.
Haldusõigus näeb ette rõdu loata kinni ehitanud inimesele karistuse alates meeldetuletusest kuni 5600-kroonise rahatrahvini.
Et rõdu kinniehitamine maksab palju, võiks alustada korraliku rõduukse soetamise ja akende soojustamisega.
Akende soojustamine
Uuemates majades saab aknaid soojustada üsna odavalt.
Kõigepealt tuleb panna aknad «õigesti istuma». Paljud aknad on hakanud keskkohast kiiva kiskuma. Enamasti saab selle vastu abi, kui sättida kruvikeeraja abil aknalingi vastus õigesse kohta või hööveldada aknapiita.
Klaasi ja raami vahele võib panna silikooni.
Tihendada aknaid raamide ja piida vahelt. Tihendeid võib panna ka kahekordse akna vahele. Akna seespoolne osa peaks olema tihendatud tihedamalt kui väljaspoolt, muidu võivad aknad minna uduseks, eriti kui aken on vana. Enne tihendi ostmist tehke kindlaks, kui suured on praod, sest tihendi valik oleneb prao suurusest. Kõige parem on, kui prao saab enne tihendamist teha ühelaiuseks, sest muidu võib mõnele aknale vaja minna mitmesuguse kujuga tihendeid.
Tihendid sobivad erineva laiusega pragudesse:
E-profiili tihendid (E-kujulised) - 2-3,5-mm piludele, meetri hind orienteeruvalt 3 krooni 70 senti;
P-profiili tihendid (P-kujulised) - 3-5-mm piludele, meetri hind orienteeruvalt 3 krooni 80 senti;
D-profiili tihendid (D-kujulised) - 3-6,5-mm piludele, meetri hind orienteeruvalt 3 krooni 90 senti.
Aknale paigaldatud tihendeid ei tule pesemise ajaks ära võtta ja nad võivad seal mitu aastat vastu pidada.
Mädad aknaraamid tuleb välja vahetada. Meie kliimat arvestades soovitavad asjatundjad vähemalt 120 mm laiust aknapiita. Mõistlik oleks kasutada vähemalt kolmest (1+2) klaasist koosnevat aknapaketti (Soomes soovitatakse juba neljakordseid aknaid). Aknapaketi ruutmeeter maksab 1500-1600 krooni.
Kolmekordse akna saab ka ise ehitada. Kui aknaraam on korralik, tuleks silikooniga tihendada kõik liitekohad, siis lisada kolmas klaas, mis omakorda tihendatakse ja kinnitatakse selleks otstarbeks tehtud liistudega raami külge.
Laed
Kõige lihtsam ja ka odavam on soojustada lagesid pööningupõrandat soojustades. Paljudes vanades majades on pööningul saepuru, kuid see võib olla pealt kuiv, seest aga niiske. Pealegi on saepuru tuleohtlik. Saepurust parem ja turvalisem soojustaja on klaasvill: see ei põle ja hoiab hästi soojust.
Klaasvill tuleks lihtsalt laotada pööningule laiali. Soovitatakse mitte alla 20-25 cm paksuselt. 10 cm paksuse kerge isovervilla ruutmeeter maksab 39 krooni (koos käibemaksuga).
Tihti on lae ja välisseina liitekohtades küllaltki tugevad külmasillad, piirdes soojustus kas puudub või on väga väike. Kui soojustada sein seestpoolt, siis muutub selle kandev osa veelgi külmemaks, suureneb niiskuskahjustus ja halveneb sisekliima (võib tekkida hallitus ja kopitunud hais).
Põrand
Kalleim ja kõige töömahukam põrandate soojustamine on nende ülesvõtmine ja talade vahele soojustusmaterjali panemine.
Lihtsam on kinnitada maja välisseina juurde vundamendi ümber 1 meetri sügavusele soojustusmaterjal. Selleks võib kasutada vahtpolüstürooli, mis on odavam kui isolatsiooniplaat (nn sinine soojustus), kuid vahtpolüstürool (kui pole tegemist spetsiaaltootega) laguneb maa sees üsna kiiresti ära. Parimaks vundamendi soojustajaks loetakse isolatsiooniplaati (nn sinist soojustust), mille 1m3 maksab 1700 krooni, või 5 cm paksust sama materjali (85 kr/m2).
Eramajade või paneelmajade esimese korruse elanikud võivad soojustada keldrilagesid. Selleks võib samuti kasutada klaasvilla.
Seinad
Paneelmaja seina seestpoolt soojustamisega ei tohiks elanik spetsialisti abita üldse tegelda. Seda sellepärast, et näiteks kui toatemperatuur on +20 ja välistemperatuur -20, siis kusagil on koht, kus temperatuur on null. See koht peab jääma paneeli isolatsioonimaterjali sisse! Kui soojustusmaterjal panna aga sissepoole, võib külmaks muutuda kogu paneel, mille tulemusena võivad hakata lagunema paneelide vuugid, lisasoojustuse ja paneeli vahele kondenseerub vesi.
Kui asjatundja on täpselt välja arvestanud, et nullpunkt jääb vana isolatsioonimaterjali sisse, võib siseseinale asetada õhukese soojustuse, milleks võib kasutada isolatsiooniplaati (nn sinist soojustust).