/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/08/05/62841t1hfb31.jpg)
Ameerika Ühendriikides tabatud identiteedivaraste jõuguga seoses on sealsed ametivõimud teinud Eestile mitu õigusabipalvet, mille raames on keskkriminaalpolitsei oma USA kolleege ka aidanud.
Eesti aitas identiteedivaraste juhtumis USA ametivõime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kadri Põldaru sõnul on õigusabipalvete raames tehtud Eestis menetlustoiminguid, mille kohta aga õigusabipalvete konfidentsiaalsuspunkti tõttu täpsemaid kommentaare jagada ei saa.
«Võib vaid öelda, et jõuku kuulunud Eesti elanik on kodumaal varem kriminaalkorras karistamata,» lisas Põldaru.
USA võimud esitasid pangakaardiandmete varguses ja müümises süüdistuse kokku 11 inimesele, kelle hulgas on ka Eestist pärit Aleksandr Suvorov. Eesti kodaniku kõrval said süüdistuse ka kolm USA, kolm Ukraina, kaks Hiina ja üks Valgevene kodanik. Ühe kohtualuse päritolu pole täpsustatud.
USA prokuratuuri kinnitusel tungis jõuk pankade ja poekettide sidevõrkudesse ning muukis tarkvara abil lahti nende andmebaasid, pääsedes ligi vähemalt 40 miljoni pangakaardi numbritele, teatas Reuters BBC vahendusel.
Ajalehe Miami Herald teatel kasutas Eestist pärit süüdistatav Aleksandr Suvorov varjunime Jonny Hell. Saksa ajakiri Der Spiegel on kirjutanud, et USA salateenistus vahistas Eesti passiga Suvorovi 3. märtsil Maini-äärses Frankfurdis.
Leht lisas, et kolm süüdistatavat USA kodanikku on Miami elanikud. Agentuuri AP andmeil oli üks süüdistatav USA salateenistuse informaator.
Prokurör Michael Sullivani sõnul oli enamik ohvreid USAst, kuigi kõiki kannatanuid pole veel suudetud tuvastada.
Kurjategijad salvestasid varastatud informatsiooni Ukrainas ja Lätis asuvates serverites. Ühes serveris oli 25 miljoni ja teises 16 miljoni pangakaardi andmed, osa informatsioonist müüdi edasi kurjategijatele.
Võimude kinnitusel tekitasid 2004. aastal tegevust alustanud kurjategijad tarbijatele, kauplustele ja pankadele kahju miljoneid dollareid.
Ühendriikide justiitsministeeriumi sõnul on tegemist suurima ja keerulisima identiteedivarguse juhtumiga, mis on eales jõudnud kohtusaali.