Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Eile avati Estonia teatrimaja restaureeritud kontserdisaal, mille remondiks kulus 16 miljonit krooni.
Kontserdisaal oli ehitajate päralt kaks kuud ja kolm päeva. Avamisaeg, 11. august kell 13.00, oli paigas ja seda ei saanud tundigi edasi lükata, sest kell kolm pärastlõunal alustas maestro Neeme Järvi uues saalis ja uuel laval proove Artur Kapi oratooriumiga «Hiiob».
Peaehitaja AS Fansa direktor Jüri Niin rääkis «Postimehele», et kahest kuust kolm nädalat kulus saali tühjakstegemisele ja ootamatustest ülesaamisele. Sõjajärgne ehituskvaliteet tähendas seda, et saali tagumised tooliread ei olnud mitte enam põranda peal, vaid sellest juba läbi vajumas. Saali lagi oli toonase kombe kohaselt lubjatud, nii et uus värv peal ei püsinud, kunstmarmorist sambad olid kollaseks lakitud. Kuid põrand tehti uus, laele leiti värv ja sammastelt võeti ka lakk maha nii, et õrn marmor tuli nähtavale.
Kogu saali remont, kaasa arvatud toolide uuendamine läks maksma liising- ja faktooringtehingutena 16 miljonit krooni, mis tuleb tagasi maksta kuue aasta jooksul. Eesti Kontserdi asedirektor Aivar Mäe ütles, et kui Eesti rahvas jaksas Estonia ehitada, siis jõutakse ka selle remondiraha kinni maksta. Aivar Mäe tänas kultuuriministeeriumi toetuse eest ja kinnitas, et kontsert-organisatsioon teenib ka ise raha, et võlga maksta.
Ka lava on uus, seda saab modelleerida nii orkestri kui ka koorikontsertideks ja ka oratooriumiettekanneteks, nii et koor orkestri tagant välja paistab. Kui orelipult oli seni lava peal, siis nüüd on see oreli sees, kust saab selle vajadusel siinidel välja sõita. Orelialust kasutatakse ka teiste pillide hoiupaigana.
Just Estonia kontserdisaali jaoks valmistati Hispaanias tehases Figueras tuhat tumesinist pehmet tooli. Tänu eelkõige rõdu ümberehitusele on kokku ligi kakssada istekohta rohkem, nüüd on ka eraldi loozhikohad. Muusikute kartus, et uued toolid «söö-vad ära» kontserdisaali akustika, on asjatu, nii saali kui ka lava akustika on endiselt hea.
Toolid saab kümmekonna minutiga kokku panna ja siis avaneb Alar Kotli joonistatud mustri järgi kokku pandud tamme- ja vahtraparketi muster.
Eilsel pidulikul avamisel said kõik kuulda, kui hästi saalis kõlab. Esinesid Andres Uibo orelil, Jüri Leiten trompetil, laulis RAM ja peeti tervituskõnesid.
Kontserdisaal, kus on kogunenud nii Asutav Kogu kui ka Eesti Kongress, on nagu kogu Estonia maja saanud kannatada kahes sõjas ja vajanud ammu uuendusi. 1946. aastal valmis Alar Kotli projekt märtsipommitamises kannatada saanud teatri- ja kontserdimaja ülesehitamiseks, kuid osa toonaseid põrandamustreid ja muid detaile valmis alles sel suvel.
Eesti Kontsert tuleb Tartusse
Eesti Kontsert, kultuuriministeerium, Tartu linnavalitsus ja Vanemuise teater on arutanud Eesti Kontserdi laienemist Tartusse. Võimalik, et Eesti Kontsert teeb tulevaks hooajaks Vanemuise kontserdisaalis samaväärse remondi kui Estonias.
Eesti Kontserdi asedirektor Aivar Mäe kinnitas eile «Postimehele», et riiklik kontserdiorganisatsioon plaanib avada esinduse väljaspool Tallinna. Mäe ütles, et see koht võib olla Tartu, kuid midagi ei ole veel otsustatud.
Tartu aselinnapea Hannes Astoki sõnul kogunevad kultuuriministeeriumi, Tartu linna, Eesti Kontserdi ja Vanemuise esindajad augusti lõpus, et asja veel kord arutada, kuid Astoki sõnul on kõik osapooled huvitatud, et Vanemuise kontserdisaal rohkem kasutust leiaks.
Aivar Mäe lisas, et Eesti Kontsert loodab, et nende plaani ei suhtuta nii, nagu tahaks tallinlased Tartut õpetama tulla. Kui seda kardetakse, on Eesti Kontsert valmis Tartu esindusest loobuma.
Eesti Kontsert korraldab praegu Tallinnas kontserte nii Estonia kontserdisaalis kui ka Mustpeade majas, Raekojas, Lühikese jala väravatornis, Nigulistes, Von Krahli teatris ja Rotermanni soolalaos, samuti paljudes maakirikutes ja muudes kontserdipaikades kogu riigis.