Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Vene sõjaväe inimpärand Eestis, Elamisluba on keeldutud andmast 17 isikule:, Elamislubade tühistamise alused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TOOMAS MATTSON

Eesti valitsus keeldus teisipäeval andmast elamisluba kaheksale Vene erusõjaväelasele, pidades neid nooruse tõttu ohtlikuks Eesti riigi julgeolekule. Erusõjaväelastega seonduvate otsustuste paremaks mõistmiseks pakub «Postimees» ülevaadet Vene sõjaväest jäänud inimpärandi kohta.

Eestiga seotud Vene sõjaväelased võib jagada tinglikult kolme kategooriasse. Esimeses on 1994. aasta 26. juuli seisuga Vene sõjaväe isikkoosseisu kuulunud isikud ja nende perekonnaliikmed. Nemad pidid vastavalt Venemaaga sõlmitud vägede väljaviimise lepingule Eestist lahkuma.

Teine kategooria on sõjaväepensionärid ja nende perekonnaliikmed, kelle staatust reguleerib Eesti ja Venemaa vahel Moskvas sõlmitud sotsiaalsete garantiide lepe. Sõjaväepensionär on isik, kes on lastud sõjaväeteenistusest erru ning kes sai pensioni ja toetust Venemaalt enne 24. juulit 1994 ega pidanud lahkuma vastavalt vägede väljaviimise lepingule.

Sotsiaalgarantiide leppe järgi saavad sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ja toitja kaotanud isikud Eestis elamise loa isikliku taotluse alusel. Samas jätab lepe Eesti valitsusele õiguse keelduda põhjendatult elamisloa andmisest neile sõjaväepensionäridele ja nende perekonnaliikmetele, keda peetakse Eesti riigi julgeolekut ohustavaks.

Lisaks Eestist lahkunud tegevsõjaväelastele ja nende perekonnaliikmetele ning sõjaväepensionäridele ja nende perekonnaliikmetele on aga veel suur hulk (umbes 7000) inimesi, kes ei kuulu kummagi kategooria alla.

Sellesse Eesti riigis kõige enam probleeme tekitavasse rühma kuuluvad need endised Vene kaadrisõjaväelased ja nende perekonnaliikmed, kes on läinud erru enne 26. juulit 1994, kuid kes ei saa pensioni ega toetust Venemaalt ega ole seetõttu ka kantud sotsiaalgarantiide leppe järgi esitatavasse sõjaväepensionäride ja nende perekonnaliikmete nimekirja. Nad ei olnud errumineku hetkeks jõudnud pensioni välja teenida või ei kuulu sõjaväepensionäride hulka mingil muul põhjusel.

Selle viimase ehk kolmanda kategooria võib jaotada samuti kaheks: esiteks need, kes olid saabunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulilt ja kel oli Eesti NSV alaline sissekirjutus ning teiseks need, kes olid küll saabunud enne 1990 aasta 1. juulit, kuid kellel oli tähtajaline sissekirjutus või polnud sissekirjutust, aga ka need, kes olid saabunud pärast seda kuupäeva ja kel oli kas tähtajaline sissekirjutus või polnud seda üldse.

Elamislubade andmine

Välismaalaste seadus ütleb, et enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele tagatakse elamis- ja tööloa saamine, kui välismaalase õiguslik seisund vastab välismaalaste seaduse nõuetele.

Seadus sätestab aga ka, et elamisluba ei anta välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema perekonnaliikmetele, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru.

Samas võib eespool nimetatud välismaalastele elamislubade andmisel teha erandeid vabariigi valitsuse sätestatud korras.

Valitsus ongi oma määrusega 14. maist 1996 sellise erandkorra kehtestanud, seda on hiljem parandatud ja täiendatud.

Erusõjaväelastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise või mitteandmise soovitusi teeb valitsusele välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalaste ja nende perekonnaliikmete esitatud elamisloataotluste läbivaatamiseks moodustatud valitsuskomisjon, mis on tegutsenud 1994. aasta detsembrist alates. Praegu on komisjoni esimeheks välisminister Toomas Hendrik Ilves, kelle kohalolekuta ei saa istungeid pidada.

Komisjon moodustati Eesti-Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete garantiide leppe täitmiseks, samas anti komisjonile ka pädevus teha ettepanekuid nende erusõjaväelaste elamislubade kohta, kes ei kuulu leppe alla (nn kolmas kategooria, kuid vaid see osa, kes olid saabunud enne 1990. aasta 1. juulit ja kel oli Eesti NSV alaline sissekirjutus).

Praguseks on komisjoni tehtud ettepanekute järgi andnud valitsus elamisloa kokku 20 073 erusõjaväelasele ja nende perekonnaliikmele. Valitsus on keeldunud andmast elamisluba 17 isikule.

Eestis elamisloa saanute hulgas on ka 397 KGBga seotud olnud isikut (siia hulka ei ole arvatud piirivalveväeosades teeninud sõjaväelasi, kes formaalselt allusid KGBle, kuid kes pole eriteenistusega sisuliselt seotud). Neist 397st on 360 erusõjaväelased ja 37 erusõjaväelase perekonnaliikmed.

Komisjoni töö

Erusõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete elamislubade taotlusi läbi vaatava komisjoni liige, kodakondsus- ja migratsiooni-ameti (KMA) peadirektori asetäitja Ene Rebane ütles «Postimehele», et võrreldes aastataguse tööpingega on komisjoni töö normaliseerunud. Veel aasta eest saatis komisjon valitsusse elamislubade andmise otsustamiseks mitmetuhandelisi nimekirju, nüüd kõigub ühel istungil läbi vaadatavate taotluste hulk poolesaja ja saja vahel.

Kui komisjonile esitatavate isikute põhinäitajates ei teki küsimusi või probleeme, saab isik komisjoni soovituse. Kui tekivad küsitavused, uurib komisjon asja lähemalt. Ene Rebase sõnul puudutavad küsitavused enamasti isiku praegust töötamist, samuti võib vajada täpsustamist isiku eelnev teenistuskäik teatud perioodil või teatud kohas. Sellisel juhul teeb komisjon kas elamisloa taotlejale endale või pädevale riigiasutusele järelepärimisi või kutsub taotleja komisjoni ette.

Praegu on komisjonil läbi vaatamata alla saja elamisloa taotluse, samas tuleb kogu aeg uusi taotlusi juurde. Üks osa neist on inimestelt, kes taotlevad luba asumaks elama juba siin elava abikaasa või muu lähedase pereliikme juurde. Teine osa taotlustest on isikutelt, kel on tähtajaline elamisluba lõppemas ja kes taotlevad elamisloa pikendamist.

Praegu 28 ohtlikku

Käesoleva aasta 26. mail soovitas komisjon mitte anda elamisluba kaheksale inimesele (peaaegu kõigil on abikaasa Eesti kodanik) ja 16. juunil veel 14 isikule (neist kolme inimese kohta oli see teistkordne keeldumissoovitus). Enamasti on keeldumissoovituse põhjenduseks inimese väidetav ohtlikkus Eesti riigi julgeolekule.

Ene Rebase sõnul on tegu isikutega, kes oma vanusest tulenevalt kuuluvad reservsõjaväelaste hulka. Nad on erru arvatud vaid seetõttu, et elavad alaliselt väljaspool Vene Föderatsiooni ja nimetatud riik võib neid vajaduse korral tegevteenistusse kutsuda. «Eeltoodust tulenevalt ohustab nende isikute Eestis viibimine Eesti riiki ja tema julgeolekut,» tsiteeris Rebane komisjoni otsuse motiveerivat osa.

Sisulistest kaalutlustest lähtuvaid soovitusi elamisluba mitte anda on komisjon teinud praegu 28 erusõjaväelase ja nende perekonnaliikme suhtes. Neist keeldumise soovitustest on valitsus praeguseks läbi vaadanud 17. Kõigi puhul on valitsus komisjoni ettepanekut aktsepteerinud.

Viiel juhul on tegu erusõjaväelase abikaasa või lapsega, sest erusõjaväelasele elamisloa andmisest keeldumine toob automaatselt kaasa keeldumise ka tema perekonnaliikmetele.

Ene Rebane ei usu, et 28 jääks nende isikute lõplikuks hulgaks, kellele komisjon ei soovita elamisluba anda. «Kui eelmisel aastal sai komisjon volitused umbes kümne tuhande elamisloa taotluse läbivaatamiseks alles 14. mail ja 12. juuliks pidid otsused tehtud olema, siis võite ise ette kujutada... Eriti põhjalikult ei jõutud taotlusi vaadelda ja selektsiooni teha,» tunnistas Rebane.

Tema sõnul on komisjon kokku leppinud, et teatud kategooriate juba elamisloa saanute taotlusdokumente hakatakse uuesti üle vaatama, põhiliselt võetakse ette isikud, kes on noored või kel on olnud seoseid eriteenistustega.

Miroshnitshenko versus Eesti valitsus

Erusõjaväelasele ja ta perekonnale elamisloa andmisest keeldumise asjus on Eestis üks kohtupretsedent ning selles jäi riik kaotajaks.

51-aastane endine poliitohvitser Sergei Miroshnitshenko, kellele (koos perekonnaga) keeldus valitsus möödunud aasta 11. juulil elamisluba andmast, kaebas valitsuse halduskohtusse. Kohus tunnistaski käesoleva aasta 26. mail valitsuse korralduse, millega Sergei Miroshnitshenkole ja tema perekonnaliikmetele keelduti elamisluba andmast, täielikult seadusevastaseks.

Halduskohtu arvates on selleks, et tunnistada kedagi Eesti riigi julgeolekule ohtlikuks isikuks, vaja motiveerida, miks ta on ohtlik. «Otsus isiku tunnistamiseks Eesti julgeolekule ohtu kujutavaks toob enesega kaasa selle isiku õiguste ja vabaduste piiramise. Selline otsus ei tohiks rajaneda oletuslikku laadi järeldustel, vaid konkreetsetel asjaoludel,» kinnitas kohus ja tegi valitsusele ettepaneku vaadata Sergei Miroshnitshenko ja ta pere elamisloa taotlused uuesti läbi ja teha uus otsus.

Komisjon vaatas 16. juunil asja uuesti läbi ja soovitas valitsusele taas keelduda Miroshnitshenkodele elamisloa andmisest.

Valitsus keelduski sel teisipäeval taas Miroshnitshenkodele elamisloa andmisest. Põhjendus on peaaegu sama, mis eelmisel korral - Miroshnitshenko on oma eelneva teenistuskäigu jooksul saanud eriväljaõppe ja ettevalmistuse antidemokraatliku ideoloogia ja propaganda alal ja on oma teenistuskäigu jooksul töötanud välisriigi relvajõududes eelnimetatud ideoloogia propageerimisega seotud ametikohtadel. Lisandunud on aga asjaolu, et Sergei Miroshnitshenko on väljendanud korduvalt lugupidamatust Eesti riigi ja tema põhiseadusliku korra suhtes.

Valitsuskomisjoni töös osaleva Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindaja Uwe Mahrenholzi teatel on Sergei Miroshnitshenko otseselt ähvardanud Mahrenholzi assistenti, arvates, et tema on see isik, kelle soovitusel valitsus keeldus talle elamisluba andmast. Samuti on Miroshnitshenko ähvardanud, et juhul, kui Eestis ei lõpetata venelaste diskrimineerimist, okupeerib Vene armee uuesti Eesti.

Miroshnitshenko ei ole veel teatanud, kas kaebab valitsuse taas kohtusse.

Teisipäeval lisas valitsus senisele üheksale elamisloast ilma jäetud isikule veel kaheksa ja ka nende reaktsioon pole veel teada. Need kaheksa taotlesid elamisluba välisesinduse kaudu ja viibisid kas Venemaal või käisid Eestis viisa alusel või olid siin ilma igasuguse aluseta.

Lahkuma sundida on raske

Üheksa isikut, kellele valitsus möödunud aastal keeldus elamisluba andmast, on saanud kodakondsus- ja migratsiooniametilt tähitud teate selle kohta, et valitsuse otsusel neile elamisluba ei antud, seega viibivad nad Eestis ebaseaduslikult ja on kohustatud maalt lahkuma.

Neile üheksale ei ole aga tehtud otsest ettekirjutust Eestist lahkumiseks ja põhjuseks on järjekordselt Eesti seaduste puudulikkus. Välismaalaste seadus ütleb nimelt, et välismaalasele, kelle viisa või elamisluba on lõppenud või tühistatud, tehakse vabariigi valitsuse volitatud riigiasutuse poolt ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Et neile üheksale ei ole elamisluba üldse antud, siis ei saa seda ka tühistada ja see ei saa ka lõppeda, seega ei saa neile teha ka otsest ettekirjutust.

Ene Rebasel ei ole informatsiooni, mitu neist üheksast inimesest, kellele aasta eest keelduti elamisluba andmast, praegu Eestis viibib. «Oleme seda politseiametilt küsinud, kuid mingit vastust pole saanud,» tunnistas Rebane.

Kui need inimesed on veel Eestis, tuleks kõigi nende isikute suhtes rakendada välismaalaste seaduse sätet, mille järgi ebaseaduslikult Eestisse saabunud või ebaseaduslikult Eestis viibiv välismaalane saadetakse Eestist välja. Praeguseni ei ole ühtegi valitsuse otsusel elamisloata jäetud erusõjaväelast ja nende perekonnaliiget Eestist välja saadetud.

Eestist väljasaatmine

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebase sõnul teeb amet välismaalasele, kelle elamisluba on lõppenud või tühistatud, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Välismaalane, kes on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibib siin ebaseaduslikult, saadetakse välja, talle pole vaja ettekirjutust teha. Viimaste hulka kuuluvad ka need erusõjaväelased ja nende perekonnaliikmed, kellele valitsus on keeldunud elamisluba andmast.

Lahkumise ettekirjutust eirav välismaalane võidakse halduskorras kinni pidada ja teda võidakse Eestist välja saata. Isikut võib tema väljasaatmiseks kinni pidada kuni 48 tundi. Kui selle tähtaja jooksul ei ole võimalik teda välja saata, võib kinnipidamise tähtaega halduskohtuniku otsusega pikendada veel kuni kolm ööpäeva.

Halduskaristusena võib halduskohtunik ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele määrata haldusaresti 15-20 ööpäeva ja kohaldada pärast aresti ärakandmist väljasaatmist. Väljasaadetav toimetatakse piiripunkti riigi kulul ja politseiametniku valve all.

Kui seaduses ette nähtud tähtaegade jooksul ei ole võimalik välismaalast Eestist välja saata, paigutatakse ta interneerimislaagrisse. Sealt võib teda vabastada kas elamisloa saamise või väljasaatmise korral.

Halduskohtunik võib inimese paigutada interneerimislaagrisse tähtajaga kuni kaks kuud. Kui selle kahe kuu jooksul ei ole võimalik isikut välja saata või talle elamisluba anda, pikendab halduskohtunik tema kinnipidamist laagris kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise või elamisloa saamiseni. See tähendab, et teoreetiliselt võib inimene viibida interneerimislaagris kuni elu lõpuni.

Eestil on Venemaale väljasaatmisega probleeme, sest pole lepet ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kohta. Ene Rebase sõnul sõltub lepingu puudumise tõttu illegaalide väljasaatmine paljuski Eesti-Vene suhete hetkeolukorrast. «Mõnikord on see suhteliselt lihtne, mõnikord aga suisa võimatu. Üldiselt ei taha Venemaa neid inimesi vastu võtta,» kurdab Rebane.

Vene erusõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete elamisloataotluste läbivaatamise komisjoni pädevuses on tegelda ainult erru arvatute probleemidega. Seoses endise Vene leitnandi Jevgeni Zobnini Eestist väljasaatmisega on aga kerkinud komisjoni pädevuse laiendamise küsimus.

Zobnini pretsedent

Eesti võimud keeldusid Zobnini elamisloa taotluse vastuvõtmisest ja hiljem selle taotluse menetlemisest põhjendusel, et Zobnin pole mitte eruohvitser, vaid reservohvitser. Tema suhtes tegi eitava otsuse kodakondsus- ja migratsiooniamet, sest reservväelasena ei kuulunud ta komisjoni kompetentsi.

Zobnin saadeti riigist välja, kuid ta lubati viisa alusel tagasi Tartusse oma perekonna juurde. Zobnini juba kord pikendatud viisa lõpeb 10. augustil ning pärast seda peab ta taas Eestist lahkuma ja uue viisa taotlema.

Pärast Venemaalt naasmist sai Zobnin Vene saatkonnast Tallinnas tõendi, mis näitab, et ta on arvatud reservi 1992. aasta 14. juunil ja 1993. aasta 13. detsembril erru ning maha võetud ka sõjaväe arvelt kui välismaal elav isik.

Seega peaks pärast erruarvamistõendi esitamist olema võimalik Zobnini elamisloataotlust komisjonis menetleda. Sellise ettepaneku on komisjonile teinud muulaste Eesti ühiskonda integreerumist kureeriv minister Andra Veidemann.

Samas on veel teatud hulk Zobnini-taolisi isikuid, kellele KMA on varem keeldunud elamisluba andmast, sest nad on dokumentide järgi olnud reservohvitserid. Et Zobniniga on pretsedent loodud, kavatseb komisjon tõsta valitsuse ees küsimuse vajadusest kehtestada kord, mis võimaldaks ka teiste Zobnini-taoliste varem juba eitavalt vastatud elamisloa taotlusi komisjonis läbivaatamisele võtta.

Praegu on valitsus välismaalastele elamislubade andmisel kehtestanud erandkorra erusõjaväelastele ja nende perekonnaliikmetele ning kinnipidamiskohtadest vabanenutele.

Ene Rebase sõnul võib komisjoni pädevuse laiendamine kõne alla tulla, sest mitmed probleemid on täpse regulatsioonita.

«Näiteks on meil alla saja isiku, kes on töötanud KGBs, kuid mitte operatiivtööl, vaid koristajana, raamatupidajana jne. Nende KGBs töötamisest ei johtu iseenesest, et nad oleksid kuidagi ohtlikud. Praegu peaksime aga nende inimeste suhtes elamisloa andmise ettepaneku tegema meie,» nentis Rebane.

Kõiki võimalikke olukordi on aga Rebase sõnul võimatu ette näha, sest pole ka teada nende Vene sõjaväega omal ajal seotud isikute hulk, kes ei ole end ühegi kategooria hulgas püüdnud legaliseerida. On teada juhtumeid, kus sõjaväelane on Eestist lahkunud, kas lahutanud või lihtsalt pere maha jätnud ja pereliikmed on siin suisa illegaalidena.

Elamislubade tühistamine

Praegu ei ole erusõjaväelaste elamislubade komisjon läbi vaadanud ühtegi juhtumit, kus kõne all oleks elamisloa tühistamine. «On aga mõningaid juhtumeid, kus see võib tõusetuda. Paraku on elamislubade andmise protseduur suhteliselt lihtne, tühistamine aga tunduvalt keerulisem,» leiab Ene Rebane.

Tema sõnul käib praegu materjalide kogumine, põhiliselt on tegu valeandmete esitamisega, ja kui tõesti kellegi elamisluba tühistatakse, tehakse seda korrektselt ja põhjendatult. «Juristina pean ma iga juhtumit hindama ka selle kohtuperspektiivi seisukohast,» nentis Rebane.

Näiteks on KMA kontrollinud nende Vene erusõjaväelaste nimekirju, kes on oma USA-Venemaa nn vautsheriprogrammi raames saadud korteri Venemaal maha müünud.

Vautsheriprogramm on mõeldud Vene sõjaväelaste kodumaale aitamiseks. Selle järgi eraldas USA raha, millega ehitati või osteti Venemaale kortereid, ühe korteri tingmaksumuseks arvestati 25 000 dollarit. Iga korterisaaja sõlmis USA abiorganisatsiooniga lepingu, millega ta kohustus näiteks Eestist lahkuma ja kui korter valmis, vormistati see sõjaväelase omandiks. Kokku on praeguse seisuga Eestist vautsheri saanud 1917 inimest.

Nii saadud korteri Venemaal maha müünud 365st erusõjaväelasest on 99 isikul elamisluba Eestis, neist tähtajaline elamisluba 94 ja alaline elamisluba 5 inimesel.

KMA peadirektor Andres Kollist on nimetanud USA abi kuritarvitamist taunitavaks, kuid tunnistanud, et selliste inimeste elamislube tühistada on väga raske.

Asjaolu, et erusõjaväelane ja US AID on sõlminud lepingu, mille alusel erusõjaväelane, kes on saanud programmi raames korteri Venemaal, kohustub Eestist lahkuma, ei ole aluseks elamisloa andmisest keeldumisele ega elamisloa tühistamisele.

Erusõjaväelase elamisloa tühistamine tema isikliku taotluse alusel ei ole välismaalaste seaduse alusel võimalik - seadus lihtsalt ei näe sellist elamisloa tühistamise alust ette.

1. Aleksandr Karmanovski (noor, eriväljaõpe antidemokraatliku ideoloogia või propaganda alal ja nimetatud ideoloogia propageerimine kogu teenistuskäigu jooksul)

2. Irina Karmanovskaja (pereliige)

3. Ksenja Karmanosvkaja (pereliige)

4. Olga Karmanovskaja (pereliige)

5. Artur Kuznetsov (on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses)

6. Sergei Miroshnitshenko (eriväljaõpe antidemokraatliku ideoloogia või propaganda alal ja nimetatud ideoloogia propageerimine kogu teenistuskäigu jooksul)

7. Aza Miroshnitshenko (pereliige)

8. Olga Miroshnitshenko (pereliige)

9. Vladimir Polhleb (on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses)

10. Andrei Beresnev (noor, sündinud 1959)

11. Aleksei Burjak (noor, sündinud 1960)

12. Aleksandr Kaplin (noor, sündinud 1967)

13. Aleksandr Kashunin (noor, sündinud 1957)

14. Aleksandr Kuznetsov (noor, sündinud 1960)

15. Pjotr Ljavinskov (noor (sic!), sündinud 1934)

16. Ramiz Mamedov (noor, sündinud 1969 )

17. Vladimir Prohhorov (noor, sündinud 1951)

Elamisluba saab välismaalaste seaduse alusel tühistada ainult järgmistel juhtudel:

kui välismaalane on esitanud valeandmeid viisa, elamis- või tööloa taotlemisel;

kui välismaalane ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;

kui välismaalane ohustab oma tegevusega Eesti riiki ja tema julgeolekut;

kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta;

kui välismaalane asub teenima välisriigi relvajõududes või välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või võtab osa relvastatud formeeringutest või nende tegevusest välisriigi territooriumil, samuti illegaalsetest relvastatud formeeringutest või nende tegevusest Eestis.

Tagasi üles