Ühispanga hoone erastamine Pärnus võib olla ebaseaduslik

URMAS KALDMAA

1993. aastal erastati praegu Ühispangale kuuluv hoone Pärnus 3,8 miljoni krooni eest. Kinnisvaraekspertide hinnangul võib maja tegelik väärtus olla kuni suurusjärgu võrra suurem. Pangahoones asuvate korterite elanikud on jäetud ilma õigusest eluruumid erastada.

Rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant ja Pärnu Maapanga direktor Vello-Vahur Popp kirjutasid 1993. aasta 7. detsembril alla aktile, millega riigile kuulunud pangahoone Rüütli 40a erastati ja anti mitterahalise sissemaksena üle Pärnu Maapanga aktsiakapitali.

Pangahoone üleandmine lähtus Eesti Maapanga reorganiseerimist puudutavast valitsuse määrusest, ja see, et selline tehing toimus, oli seaduslik. Küll aga on vaieldav, kuidas seda tehti.

Seaduse järgi pidi pank saama pangahoones nende kasutuses olnud tööruumid. Kuid samas majas asusid lisaks tööruumidele neli korterit ja vastavalt eluruumide erastamise seadusele oli nende elanikel õigus oma elamispind erastada. Kõigis korterites elasid inimesed ja kõik nad olid andnud õigel ajal sisse korterite erastamise avalduse.

Kui elanikud läksid linnavalitsusest uurima, millal nende erastamisavaldused rahuldatakse, vastati, et korterid ei kuulu kohustatud subjekti puudumise tõttu üldse erastamisele. Lahtiseletatult tähendab see, et korterid oleks pidanud elanikele erastama riik. Riik aga oli andnud kogu maja Pärnu Maapanga valdusse, millel polnud vastavalt seadusele elanike ees mingit kohustust.

Algas pikk, peaaegu neli aastat kestnud kirjavahetus pangahoone elanike, riigikontrolli, riigikantselei, rahandus- ja majandusministeeriumi, pangahoone omanike ning elanike vahel. Tulemust see kirjavahetus ei andnud. Vaid riigikontrolör Hindrek Meri teatas, et tegi valitsusele ettepaneku vaadata läbi pangahoones asuvate eluruumide erastamise võimalus.

Täiesti arusaamatutel asjaoludel läks aga Hindrek Meri soovitusega avaldus kaduma, nagu hiljem elanikele selgitati. Mujalt saadud vastuste sisu oli juba tuntud ja üldjoontes ühesugune: elanike seaduslikke õigusi pole rikutud ja korterid ei kuulu erastamisele, kuna puudub erastamise kohustatud subjekt.

Selle aasta 1. juulil esitasid Aivar Allikivi, Valentina Kolesnitskaja, Asta Pajusaar ja Jüri Pikson hagi Pärnu linnakohtusse. Pärnu kohus keeldus asja arutamast põhjendusega, et Pärnu Maapanga õigusjärglane Ühispank on registreeritud Tallinnas.

Mõtlemapanev tehing

Pärnu Maapank sai pangahoone 3,8 miljoni krooni eest, mida tuleb pidada erakordselt soodsaks hinnaks. Kinnisvaraekspertide hinnangul on Pärnu peatänavas paikneva maja väärtus praegu ligikaudu 20 miljonit krooni, kõige julgematel hinnangutel koguni suurusjärgu võrra üleandmishinnast suurem.

Riigi esindajana kirjutas üleandmisaktile alla rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, kes «Postimehe» andmeil kuulus samal ajal Pärnu Maapanga juhatuse koosseisu. Praegu kuulub Enn Pant Pärnu Maapanga õigusjärglase Ühispanga juhatusse.

Üleandmisakti ei kinnitatud notariaalselt, kuigi seadus nägi seda ette. Miks? Notar oleks enne akti kinnitamist kindlasti tutvunud hooneregistri andmetega ja siis oleks selgunud, et pangahoones asuvad neli korterit ja aktis ei ole arvestatud nende elanike seaduslikke õigusi.

Ja viimane mõtlemapanev asjaolu - pangahoones elavatele inimestele isegi ei öeldud, et neid puudutav tehing riigi ja Pärnu Maapanga vahel aset leidis.