/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/04/16/350247t1h19ea.jpg)
Kuigi baarides keelati suitsetamine kolme aasta eest, pole mitte kõik sellega leppinud. Tartus avati kinnine baar, kus suitsetatakse sama vabalt kui aastate eest ning ka Tallinnas kogunevad suitsetajad samal põhjusel.
Suitsetajad käivad koos kinnistes baarides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus on üks baar, kuhu niisama sisse ei pääse. Klaasukse avab külastajat leti tagant märganud teenindaja või päästab luku lahti varem saadud liikmekaart.
«Kui te allkirja andnud ei ole, siis teid ei teenindata,» kinnitab vastloodud baari juhataja Raul Piirimees.
Niisiis tuleb täita ankeet. Seejärel antakse ajutine kaart, mis kinnitab, et olete astunud Tartu tubakasõltlaste seltsi liikmeks. Edasi kulgeb elu baaris nagu aastate eest – õlle, toidu ja suitsevate sigarettidega näpus.
Nimelt olid tubakasõltlaste seltsi loojad tüdinenud, et neid üritatakse igas toitlustusasutuses või baaris mõne ruutmeetri suurusesse klaasist seinte ja paksu õhuga kappi suruda. Nad otsustasid, et kapp ei sobi ja sealt on tarvis välja tulla.
Juba tuhatkond liiget
Piirimees rääkis, et osalt ärgitas teda seltsi looma tühi koht turul ja nõudlus.
«Ma suitsetan ka ise ja näiteks ei käi ma enam väljas söömas, kuna mulle ei sobi vahepeal prügikasti kõrvale suitsetama minna,» selgitas ta suitsetajate muret.
Kuidas selline suitsetajate baar ikkagi toimib?
«Seadus ei keela kodus suitsetada ja see ei keela seda ka siis, kui korraldate kinnise ürituse, näiteks pulmad,» selgitas Piirimees. «Meil on iga päev kinnine üritus, kuhu tellime toitlustusteenust koos baariteenindusega.»
Kui toitlustusasutuses tohib tema sõnul suitsetada ainult kinnises ruumis, kus toitu pakkuda ei või, siis Tartu tubakasõltlaste seltsi kooskäimisruumide puhul pole tegemist toitlustusasutusega.
«Ka pulmas või sünnipäeval tohib toitu pakkuda, ja kui tellite endale catering-teeninduse, võite tellida ka baariteeninduse,» arutles ta ning lisas paradoksaalse tõe. «Asja iva peitub selles, et kui te väljas sööte, siis ei tohi suitsu teha, aga kui te väljas suitsetate, siis keegi ei keela teil söömist.»
Tartu tubakasõltlaste selts kogub populaarsust. Piirimehe sõnul on veebruaris avatud koha tarbeks praeguseks trükitud juba üle tuhande liikmekaardi.
«Eks meilt on mõned kliendid ka lahkunud, sest kõigile see ei sobi,» tunnistas vastloodud baari juhataja, kelle sõnul jäi pärast muutust alguses kliente vähemaks, kuid viimasel ajal on külastatavus jälle kasvanud.
Nii nagu vanasti
Ka Tallinnas leidsid suitsetajad lahenduse. Juba teist kuud on Viru värava juurde jääva baari Moonshine uksed tavaklientidele igal laupäeval suletud ja kõrts üksnes registreeritud liikmete päralt. Suitsetajate klubisse saab end kirja panna internetis või kohale tulles.
«Meil käib siis keskmiselt paarkümmend püsiklienti,» seletas baari juhataja Kairi-Kaia Truusa. «Nad on siin terve õhtu nagu kinni naelutatud ega tahagi linna peale kuskile edasi minna. Kiidavad, et kõik on nii nagu vanasti.»
Selles kohas tuleb suitsetajatel leppida siiski vaid märjukesega, sest süüa ei pakuta. Truusa, kes ka ise suitsetab, kurtis, et ei saa aru, miks üldse on suitsetamine baarides keelatud.
«Toitlustusasutustes veel, aga muidu pole see küll mõistlik,» arvas ta. «Siin käivad laupäeviti ka mittesuitsetajad ja püsiklientidest pole muudatuse tõttu keegi ära kadunud.»
Klaasist suitsukamber saab laupäeviti puhata. Seda ventileeritakse argipäevade tarbeks põhjalikult.
«Eks me siin omavahel oleme naljatlenud, et mittesuitsetajad võivad värske õhu hingamiseks klaasist kappi minna,» naeris Truusa.
Tubakaseaduse väljatöötamisel osalenud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõu Andrus Lipandi hinnangul on seesugused suitsetajate klubid tagasiminek.
«Ei saa heaks kiita, kui inimesed teadlikult oma tervist rikuvad,» rääkis ta. «See ei ole õige tegu, sest see on suurem oht kui õues suitsetamine.»
Lipand lisas, et ruumides suitsetamine ei puuduta mitte ainult suitsetajaid, vaid ka mittesuitsetajaid ja teenindavat personali.
«Näiteks Soome seadus ütleb, et ruumidesse, kus on alarõhk ja kus on lubatud suitsetada, võib koristama minna alles kaks tundi pärast viimase suitsetaja lahkumist,» rääkis Lipand. Nimelt loetakse mitmes riigis selline keskkond vähkitekitavaks.
Lipandi sõnul ei tohiks kõigis kohtades, kus pakutakse söödavat-joodavat, põhimõtteliselt suitsetada mujal kui erikambris ning lisas, et veel sel aastal on kavas tubakaseadusesse sisse viia muudatusi.
«Üritame silmas pidada ka seda aspekti, kui kohapeal ei valmistata toitu, vaid see tuuakse mujalt,» lausus Lipand. Samuti tahavad seadusemuutjad reguleerida e-suitsu kasutamist.
Ekspert meenutas, et aasta pärast baarides suitsetamise keelustamist uuriti, kuidas inimesed selle vastu võtsid. «Nii klientide kui ka teenindava personali seas olid hinnangud positiivsed,» rääkis Lipand. «See keeld töötab päris hästi.»
2008. aasta andmetel
suitsetab ligi 25% Eesti elanikest iga päev,
sh 39% meestest ja 17% naistest
Allikas: Tervise Arengu
Instituut