Hollandi kohtunik: alkoholiga on meil rohkem probleeme kui pehmete narkootikumidega

Peter Pulles käis Eesti-visiidi ajal ka Eesti kohtumajades. Foto: Peeter Langovits

Hiljuti Eestis käinud paarikümneaastase kohtunikustaažiga Peter Pulles (55), Amsterdami piirkonnakohtu aseesimees rääkis intervjuus Postimehele kuritegevusolukorrast Hollandis, sealsest kohtupraktikast ning Eesti ja Hollandi kohtunike töö erinevustest ja sarnasustest.

Te liikusite kaks nädalat Eesti õigusasutustes ringi - käisite kohtuprotsessidel, kohtusite kohtunike ja prokuröridega. Kas Hollandi kuningriigi kohtunikul on Eesti kohtusüsteemist midagi õppida või on teil midagi meie kohtunikele õpetada? Äkki on need noortekohtud?

Eesti õigussüsteemi viimase 20 aasta saavutused on muljetavaldavad. Näiteks on kokkuleppemenetlus küll huvitav, kuid ka riskantne. Teie suurest progressist IT-lahenduste vallas räägin ma kindlasti Hollandis.

Võimalik, et Eesti kohtutel on aga kasulik tutvuda meie kohtute haldamise mudeliga. Noortekohtud võiksid ehk tõesti huvi pakkuda, sest me püüame ühendada alaealiste kurjategijate järelevalvet ja samas anda neile haridust.

Eestis alustab kohtunik otsuse ettelugemist sõnadega: «Kuulutan kohtuotsuse Eesti Vabariigi nimel...» Kuidas teie seda oma kuningriigis teete ja mis garantiid annab teie riik kohtunikele, et nad oleksid õigust mõistes vabad ja sõltumatud?

Hollandi kohtunikul pole otsuse kuulutamiseks kindlat vormi ega sõnastust. Tema valib ise, mida ütleb. Aga ametisse nimetatakse meie kohtunikud kuninganna poolt kogu eluks. See on sõltumatuse oluline garantii. Kohtuniku saab vabastada ülemkohus, aga piiratud juhtudel.

Kohtute sõltumatuse tagab Hollandis Kohtute Nõukogu. See haldusorgan vastutab kohtusüsteemi eelarve eest ja esindab kohtusüsteemi eelarveläbirääkimistel justiitsministriga.

Nõukogu on poliitilisel ja administratiivsel tasandil vastutav ka 19 piirkonna- ja viies ringkonnakohtus tehtud kohtulahendite kvaliteedi ja kvantiteedi eest.
Tegelikult on asi muidugi keerulisem, aga lühidalt on see nii. Erapooletus sõltub eelkõige kohtunikust endast.

Kas te olete mõne inimese ka eluks ajaks vangi mõistnud?

Ma ei ole siiani ühtegi eluaegset vangistust määranud, kuigi eluaegsete vangide arv on Hollandis palju kasvanud. Advokaadid muide kritiseerivad sellist kohtupraktika muutust.

Mitu eluaegset vangi Hollandis on?

Arvan, et viimase 40 aasta jooksul on eluaegset vangistust mõistetud meil umbes 30 korda. Kuid meil tegeleb kohus ka vaimselt haigete süüdistatavatega, kes on sooritanud ränga kuriteo. Neid on võimalik saata ravile kohtupsühhiaatrilisse kliinikusse, ent iga kuue aasta järel peab toimuma põhjalik ravi põhjendatuse kontroll, mille tulemusel saab vajadusel ka raviaega pikendada. Tingimuseks on, et süüdistatav on ohuks teistele inimestele ja tema haigus on ravitav. Mõni süüdimõistetu peab kogu oma elu sellises kliinikus veetma, mõni on seal juba 30-40 aastat olnud. Kohtunik peab neis asjus muidugi olema äärmiselt kriitiline - kaaluma ühiskonna turvalisuse ja süüdi mõistetud isiku huvide vahel.

Eesti kohtunikel tuleb kõige enam arutada vargusasju, järgnevad liiklus-, isiku- ja avaliku rahu vastased süüteod. Mis kuriteoliigid on Hollandis levinud?

Peale väärtegude, milleks on tihti liiklussüüteod, on meilgi levinud vargus (sh poevargus) ja sissemurdmine, samuti väärkohtlemine ja kehavigastuste tekitamine. Kuigi kuritegude arv Hollandis väheneb, teevad muret narkokaubandus ja tänavaröövid linnades, ka Amsterdamis.

Eestis pannakse üle poolte kuritegudest toime purjuspäi või narkojoobes. Kuidas teil?

Meilgi on kuriteo toimepanijad sageli narko- või alkoholijoobes. Samas saab Hollandi kohtunik rakendada narkosõltlase suhtes erimeetmeid - saata ta ravile. Viimaste aastate statistika kohaselt on narkomaanide sundravi olnud üsna edukas.

Kes on need inimesed, kes teie riigis kurja teevad? On need hollandlased või immigrandid, sh moslemid? On need eestlased või teie naabrid sakslased ja belglased?
Hollandis elab inimesi kogu maailmast, ka Euroopa Liidust. Meile tuleb Hollandi passiga rahvast endistest kolooniatest - Surinamest ja Hollandi Antillidest. Sama kehtib nende kohta, kes on algselt pärit näiteks Türgist või Iraanist.
Varavastaseid kuritegusid panevad enamasti toime need, kellel on probleeme narkootikumide ja alkoholiga. Jah, meil on ka kurjategijaid, kes kuuluvad välisriikidest tulnud gruppidesse. Mõningates piirkondades on mõnd tüüpi kuritegudega (ähvardamine, röövimine, narkokaubandus) seotud rohkem «välismaalasi», kui neid nii nimetada. Ent hoolimata mõningatest erinevustest eri rahvuste vahel ei ole meil andmeid ega statistikat, mis lubaks järeldada, et «välismaalased» sooritavad tunduvalt rohkem kuritegusid kui hollandlased.

Kuidas peab eestlane Hollandis käituma, et ta vangi ei satuks?
Käituge nagu enamik Hollandi elanikke - ärge sooritage kuritegusid. Nautige meie riiki, olge viisakad külalised ja ma võin teile kinnitada - teiega ei juhtu mitte midagi, sest Holland on üldiselt turvaline riik.

Hollandis on sallitud kanepit üle 35 aasta. Aastat kolm-neli tagasi lõi mõnes Amsterdami linnajaos see imal lõhn kuskil ikka ninna. Nüüd on teil uimastipoliitikat karmistatud ja avalikes kohtades suitsetamine keelatud. Kas teil on juba kõik kanepikohvikud kinni pandud? Kas kanepi kasvatamine enda tarbeks on Hollandis kuritegu?

Tõsi, mõnel pool Amsterdamis jalutades võib tunda marihuaana lõhna (nimetan marihuaanat edaspidi pehmeks narkootikumiks). Samas - toetugem faktidele. Alkoholi kuritarvitamine ja sellega seotu - avaliku korra rikkumised, liiklusõnnetused ja meditsiinikulud nende peale on tunduvalt suuremad kui probleemid narkootikumide, eelkõige pehmete narkootikumide tarvitamisega, mida pruugib väike osa elanikkonnast.

Ma ei arva, et pehmete narkootikumide tarvitamist peaks toetama või et nende pikaaegne manustamine poleks riskantne. Vastupidi. Kuna see kätkeb ohtu tervisele, pööravad ametivõimud sellele ka tähelepanu ja teavitavad avalikkust, näiteks koolides erikursuste abil.

Ma usun, et Hollandi nn pehmete narkootikumide poliitika, mida toetavad ka kohtunikud, on olnud üsna edukas. Seaduse järgi on pehmete narkootikumide omamine ja nendega kauplemine kuritegu, välja arvatud juhud (ja see on kohtupraktikas välja kujunenud), kui tegemist on väga väikeste kogustega. Pehmete narkootikumide kasutajaid meil on, aga mitte nii palju, kui varem. Oluline on, et need inimesed ei häiri ühiskonda ja neil pole terviseprobleeme.

Samas on meil pehmete narkootikumidega kaubitsemine ja suures koguses valmistamine olnud juba aastaid karistatav. Tõsi - Hollandi politsei on tugevdanud järelevalvet selle kuriteoliigi üle. Põhjuseks on kasvav seos pehmete narkootikumide kasvatamise ja müümise ning organiseeritud kuritegevuse vahel, samuti naabermaade Belgia ja Prantsusmaa kasvav surve seoses narkootikumide sisse- ja väljaveoga Hollandist.

Mõned meie nn kohvipoed on suletud nende seotuse pärast organiseeritud kuritegevusega. Vaatame, mis suunas asjad Hollandis ja Euroopas arenevad. Hetkel pole Hollandi avalikkusel, poliitilistel ringkondadel ja kohtusüsteemil suurt soovi seadust muuta ning pehmeid narkootikume täielikult legaliseerida.

Kuidas edeneb kohtuprotsess teie paremäärmuslasest parlamendisaadiku Geert Wildersi üle, kes on oma sõnavõttudes võrrelnud koraani Hitleri «Mein Kampfiga», mis õhutab vägivalda ja tuleks keelata? Milliseid suuri protsesse on teil veel hetkel käimas?

Kuna Geert Wildersi kohtuasi on minu kohtus arutamisel, ei ole mul võimalik seda kohtuasja kommenteerida, ka välismaal olles. Just praegu on Amsterdami kohtus pooleli ka tõenäoliselt Hollandi lähiajaloo mahukaim kohtuasi, kus on 15 süüdistatavat. Tegemist on organiseeritud kuritegevusega. Protsess algas 2008. aasta suvel ja peaks lõppema tänavu oktoobris.

Masu on räsinud Euroopat, kas ka Hollandi kohtunike palku? Kas teil on tulnud viimastel aastatel mõni kohtunik vangi panna?

Siiani ei ole Hollandis kohtunike palku vähendatud, nagu õnneks ka enamikul inimestest minu riigis, kuigi võimalikust kulude vähendamisest valitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandil räägitakse. Tavalisele kohtunikule jääb igas kuus pärast maksude tasumist kätte 3500 euro ringis. Ja minu arvates pole selle üle põhjust kurta.

Viimase kümne aasta jooksul on minu mäletamist mööda Hollandis kohtu poolt süüdi mõistetud viis kohtunikku, enamus joobes juhtimise pärast. Siinkohal ei pea ma silmas pisirikkumisi.

Peter Pulles lõpetas 1989. aastal ülikooli juurateaduskonna tsiviil- ja kriminaalõiguse alal ning on spetsialiseerunud organiseeritud kuritegevusega seotud asjade arutamisele.

Hollandi õigussüsteem

* Hollandis eksisteeris surmanuhtlus kuni aastani 1860. Teise maailmasõja ajal see taastati mõneks ajaks ja viidi mõned korrad ka täide, aga keelustati siis taas.
* Hollandis on 16 miljoni elaniku kohta 2279 kohtunikku ja 600 prokuröri, kes vaatavad aastas läbi ca 1,8 miljonit kaasust.
* Hollandis jõuab riigi justiitssüsteemis menetletavatest kaasustest kohtusse vaid 10 protsenti
* Hollandis on Ülemkohus, 5 ringkonnakohut ja 19 piirkondlikku kohut (meil maakohus). Hetkel peetakse nõu, kas vähendada madalama astme kohtute arvu nelja ringkonna- ja 10 piirkonnakohtuni.
* Hollandis on kohtumaju, kus on eraldi talitus perekonnaseaduse ja alaealiste asjade arutamiseks. Neis talitustes töötavad üksnes noortele spetsialiseerunud prokurörid.
* Hollandis lahendatakse 75 protsenti noorte kurikaelte kaasustest kohtuvälise menetleja poolt ja vaid 25 protsenti leiab lahendi kohtus.
* Hollandi kriminaalseadustiku kohaselt ei saa rakendada kinnisvara konfiskeerimist osana karistusest. Konfiskeerimine on meetmena seaduses olnud tõenäoliselt juba 19. sajandist alates. 80-ndate ja 90-ndate aastate suurte seadusemuudatustega sai võimalikuks mõne kuriteo (näiteks narkokaubanduse) käigus ebaseaduslikult omandatud vara (raha jm materiaalsete hüvede) konfiskeerimine. Kinnisvara konfiskeerimine seevastu pole võimalik.