Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
Lapse ujumaõpetamisega tuleb alustada võimalikult vara, kasvõi imikueas. Tartu lastepolikliiniku taastusravi osakonna juhataja Riina Pettai sõnul on kõige parem, kui lapsi õpetab instruktor. Kuid asjatundjaid on vähe ja nad on enamasti hõivatud, seega jääb väga palju ema-isa enda teha.
Lapsi tuleb harjutada kõigepealt nägu vette pistma. «Vahel kardavad nad nii väga vett, et kui neile paar tilka vett näkku pritsida, siis satuvad nad paanikasse,» ütles Riina Pettai. Alustada võiks vannis näo kastmisest, laps peaks näo panema kõrvuni vette. Edasi tuleks harjutada vette hingamist, mis on hea treening kopsumahu suurendamiseks.
Veekartus võib tekkida kiirustamisest
Enamasti laps lihtsalt ei saa nii kiiresti ujuma õppida, kui vanem seda ootaks. Ei tohi unustada, et see nõuab lapselt julgust.
Veekogu ääres peaks vanem enne põhja kontrollima, mis seal on ja kes seal elab. Kui laps pole üldse vees käinud, pole soovitatav teda kohe vette kasta. Veetemperatuur on ju madalam kui vannis. Kui keha on kuumenenud, siis on lapsel vees ebameeldiv ja kaob turvatunne.
Imikuid ei pea tingimata looduslikus veekogus veega harjutama, neile on ikkagi turvalisem vann või kauss.
Last võiks veega harjutada aegamööda. Kasta ta kõigepealt natuke märjaks ja lasta mängida. Siis valada talle pisut vett pähe. «Seda ei pea tegema ühel päeval. Mitte nii, et panin talle vett pähe ja kahe minuti pärast võib ta sukelduda. Lapsele tuleb anda aega kohanemiseks uute olukordadega,» ütles Riina Pettai.
Libisemise proovimiseks ei pea olema väga madalal, kuid muidugi mitte ka sügaval. Veekogu ääres peaks laps kõigepealt nägu vette kastma ja siis alustama harjutustega. «Elu on näidanud, et ujumine meeldib lastele väga, kui nad tunnetuse kätte saavad, aga see võtab pisut aega,» kinnitas Riina Pettai.
Ujumisrõngas võib olla ohtlik
Enamasti õpetatakse lapsi ujuma abivahenditeta. Mida väiksem on toetuspind, seda kergemini õpib laps oma keha raskust vees tunnetama.
Kui laps ei oska ujuda, siis võiks tema õpetamisel kasutada balloone, mansette ja ujumislaudu.
Riina Pettai ei soovita kasutada ujumisrõngaid, eriti esimestel ujumaõpetamise tundidel. Ujumisrõngaid võib vaid siis kasutada, kui vanem ise on juures. Kuid vanem vaatab mujale, (hakkab näiteks koera eemale ajama või vaatab, et laps pritsib veega ja tal on lõbus) ja laps võib rõngaga ennast ümber pöörata, nii et jalad jäävad püsti. Väike vääratus, laps pöörab pea vee alla ja rõngas ei lase tal ennast tagasi keerata. Väikesel lapsel on ju pea ja ülakeha jalgadest raskem.
Võibolla mõni suurem laps, kes oskab ujuda, võiks rõngasse istuda või sellega mängida, kuid Riina Pettai ei soovita kasutada seda ujumise ja selle õppimise abivahendina.
Mansetirõngad, ujumislauad ja balloonid
Kui laps paneb täispuhutavad rõngad käte ümber, siis ta õpib tunnetama oma keha raskust ja ta peab vee peal püsimiseks tööd tegema.
Esimestel kordadel tuleks mansetid panna võimalikult kõrgele käte külge. Kui lapsel hakkab ujumine paremini välja tulema, siis panna mansetirõngad madalamale, kuni lõpuks võetakse päris ära.
Ka ujumislauad sobivad hästi ujumaõppimiseks. Neid ei peaks aga panema ülakeha alla, vaid hoidma neist kätega kinni.
Balloonid on kõige sobivamad, kuid neid pole enamasti saada. Kaks väikest ballooni on rihmaga ühendatud, need pannakse lapse külgedele. Neid saab nihutada ja nad ei kao kuhugi. «Laps ei kuku nende vahelt välja, on nagu poi,» ütles Riina Pettai. Ka täiskasvanud võivad neid kasutada.
Madrats on päevitaja abivahend, kuid nendega ujutakse igal pool. «Keegi ei saa nende kasutajaid nööriga puu külge siduda,» sõnas Riina Pettai. On juhtunud, et rühm inimesi läheb madratsiga ujuma ja üks narritaja tõmbab punni eest, aga madratsil olija ei oska ujuda. Mingil juhul ei tohi jätta lapsi veekogu ääres järelevalveta.
Tallinna Laste Maailma poes maksid ujumismansetid 15-19 krooni, rõngad 15-100 krooni. AS Anvoli poes Tallinnas maksid ujumismansetid 25 krooni, rõngad 19-30 krooni. Tartu Kaubamaja müüs ujumismansette 20 krooniga ja rõngaid 30 krooniga. Tartu Mängu ja Kooli poes maksid ujumismansetid 15-23 krooni, ujumislauad 95 krooni ja rõngad 20-40 krooni. Perespordis müüdi ujumislaudu 179 krooniga ja kätiseid 49 krooniga.
Suurema lapse ujumaõpetamise soovitatav järjekord võiks olla niisugune:
lapse veega harjutamine vannis või suuremas kausis,
vannis vette hingamine,
ettevaatlik harjutamine rannaveega,
harjutused rannavees,
libisema õpetamine.