Eesti sadamad vajavad suurinvesteeringuid

URMAS TOOMING

Eestis on tunduvalt rohkem sadamaid kui Lätis ja Leedus, kuid suur osa neist on ehitatud mittekaubanduslikuks otstarbeks ning nüüd vajavad sadamad suuri investeeringuid, et neid kaupade laadimiseks ka edaspidi kasutada.

«Riiki, millel on nii palju sadamaid kui Eestil, võib rikkaks pidada,» ütles teede- ja sideministeeriumi asekantsler Viktor Palmet. «Kaubasadamatena tegutsevaid sadamaid on Eestis ligi kolmkümmend, tegelik sadamate arv on veel tunduvalt suurem.»

Ta lisas, et Leedus töötab arvestatava kaubasadamana vaid Klaipeda. Läti on oma kolme kaubasadamaga natuke paremas olukorras.

«Paljud sadamad, kus praegu kaupu laaditakse, ei olnud algselt kaubasadamateks ehitatud,» märkis Palmet. «Ka mitu Tallinna piirkonnas olevat sadamat olid kalurikolhooside, laevaremonditehaste või hoopis militaarsadamad. Praegu kasutatakse neid sadamaid hoopis suurema koormusega, kui projekteerimisel oli ette nähtud. Seetõttu on nüüd vaja teha suuri investeeringuid, et sadamad rekonstrueerida ning viia vastavusse kaasaegsete ehituslike, navigatsiooniliste ja tehnoloogiliste normidega.»

Sadam on riigi rikkus vaid siis, kui suudab teenida piisavalt raha, et areneda. Ainuke viis selleks on meelitada sadamasse võimalikult rohkem kaupa.

Häid ja halbu näiteid jätkub

«Eestis on mitu positiivset näidet, kus sadama valdajad on leidnud õige nishi,» rääkis Palmet. «Näiteks Miiduranna sadam, mis kunagi oli Kirovi kalurikolhoosi oma, võtab tänu rekonstrueerimisele nüüd vastu kaubalaevu, mis veavad puitu ja muid kaupu. Hiljuti hakkas sadamas tööle ka aktsiaseltsi Milstrand naftaterminaal, mis teenindab naftatankereid.»

Peale Miiduranna on kiiresti arenenud ka Pärnu sadam, mis on rajanud puisteainete terminaali põhiliselt turba laadimiseks. Esialgselt ainult tsemendi väljaveoks mõeldud Kunda sadam on samuti oma tegevust oluliselt laiendanud, laadides nii puitu, killustikku kui turvast. KohtlaJärve keemiafirma Nitrofert on huvitatud Kunda sadama kaudu väetiste, ammoniaagi ning muude keemiakaupade veost.

«Samas võib tuua ka negatiivseid näiteid, kus sadamad on oma arengusse vähe investeerinud,» ütles Palmet. «Võib nimetada Vana Kalasadamat, Vesilennukite sadamat ja Bekkeri sadamat Tallinnas.»

Palmeti sõnul on mitu Tallinna piirkonnas asuvat sadamat ebaratsionaalselt kasutatud. Näiteks riigi laevastik paikneb praegu Hundipea sadamas, Miinisadamas, Piirivalvesadamas ja Lennusadamas.

Sadamaid tuleb kasutada sihipäraselt

«Olen kindel, et riigi laevastik mahub ka kahte sadamasse,» rõhutas ta. «Seetõttu vabaneb kaks sadamat, mida on võimalik anda eraettevõtjate käsutusse. Kui vabanema peaks näiteks praegu kaitseministeeriumi valduses olev Miinisadam, siis selle kommertssadamaks rekonstrueerimine nõuab mõnisada miljonit Eesti krooni. Vana Kalasadam, Lennusadam või Bekkeri sadam vajavad samuti vähemalt sada miljonit krooni investeeringuid. Riik oma eelarverahast sadamaid üles ehitada ei suuda. Seda peavad ikkagi tegema erainvestorid.»

Palmet lisas, et riigi osalus sadamate valdamises on vaja ümber vaadata. Tallinnas ja teistes linnades asuvad sadamad on mõistlik munitsipaliseerida.

Väikesadamaid on riik senini toetanud regionaalse arengu fondist. Lisaks rahastab teede- ja sideministeerium tänavu 16 miljoni krooniga praamiliinide sadamate rekonstrueerimist.

Vabatsooni käivitumine võib venida

Palmeti väitel on teede- ja sideministeerium seisukohal, et aktsiaseltsi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid Muuga, Kesklinna, Kopli ja Paldiski sadamat ei ole praegu otstarbekas iseseisvateks firmadeks kujundada. Ta selgitas, et suurem osa sadamateenustest on juba antud eraoperaatoritele, mis nagunii omavahel klientide saamisel võistlevad.

Valitsus võttis mullu septembris vastu otsuse, et 1. juulist hakkab Muuga sadamas tööle vabatsoon. Palmeti sõnul võib juhtuda, et sellest tärminist ei saa kinni pidada.

«Valitsuse korralduses olid kirjas ka erinevate ministeeriumide kohustused ja ülesanded vabatsooni rajamisel,» lisas ta. «Tallinna Sadam pidi ehitama vabatsooni piirded ja läbilaskepunktid. Need on tänaseks valmis.

Ka on kulutatud raha ladude piirkonnas telejälgimissüsteemi rajamiseks. Rahandusministeerium pidi tolliseadusest lähtuvalt välja töötama vabatsooni reguleerivad rakenduslikud õigusaktid. Rahandusministeerium on meile saatnud ühe valitsuse määruse eelnõu, mille kohta on meie ministeeriumil olulisi märkusi.» «Ülepeakaela ei ole ka mõtet vabatsooni rajada,» lisas Palmet. «Kui rakendusaktid ei ole valmis, siis peab rahandusministeerium taotlema valitsuselt vabatsooni käivitamise edasilükkamist.»

Riia on rohkem kui aasta valmistanud ette vabasadama seadust. Palmeti sõnul on ka lätlastel samad probleemid: tollitööd korraldavad seadusaktid ei reguleeri täielikult tegevust sadamas. Seetõttu ei ole ka Riia vabasadama töö praktiliselt käivitunud.